"Mul on loodusteadlase haridus ja üldiselt olen ma enam-vähem nende tõlkimistega hakkama saanud. Hanski puhul oli selles mõttes lihtne, et ta ei kirjutanud oma emakeeles, mistõttu võiks arvata, et tema tekst ei olnud nii nüansseeritud kui emakeeles kirjutatud tekst," rääkis Laanisto.

"See temaatika, see saarte biogeograafia, kuna ma olen seda ise juba 15 aastat uurinud, siis kogu see terminoloogia oli mu jaoks suhteliselt selge. See oli üks lihtsamaid raamatuid, mis ma olen tõlkinud," tunnistas ta ja lisas, et see võttis tal puhast tööaega umbes paar kuud. "Mahukas ta oma massiivilt ka ei olnud."

Raamatu keskne metafoor või võrdlus on saarelisus. "See on ökoloogias veidi rohkem juba 50 aastat olnud hästi oluline lähenemine, kuidas vaadelda loodust. Igasugune loodus on oma olemuselt heterogeenne. On mingid lapid, mis on justkui niit metsade keskel, selline homogeenne väike jupp, mida ümbritsevad teistsuguse olemusega jupid loodusest," rääkis Laanisto.

"Just elurikkuse dünaamikat – kuidas see tekib, püsib ja kaob – on uuritud väga palju sellest saarelisuse printsiibist lähtuvalt. Kui suur see saar peab olema, kui palju ta peab olema ühenduses teiste analoogsete saartega, et elurikkus võiks omavahel vahetuda ja uuenduda jne."