Kõige eestilikuma sõna valimisel domineerivad vanad ja liitsõnad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti Rahvusringhääling otsib rahvahääletuse teel kõige eestilikumat sõna. "Terevisiooni" otsestuudios oli Tallinna Ülikooli eesti keele professor Reili Argus, kellega koos uuriti finaalhääletusele jõudnud sõnade taustalugusid. 30 finaali jõudnud sõna pealt võib järeldada, et enamik sõnu on väga vanad ja kõige ilusamateks näikse inimesed pidavat just liitsõnu.

"Kui jagada nad kuidagi selle järgi, et mida nad tähistavad, siis me saame ühe suure rühma, mis on Eestile omased sõnad, mis tähistavad asju, mis on Eestis tähtsad. Rahvussümboolika, nagu suitsupääsuke, rukkiliil, rukkileib, laulupidu, emakeel, isamaa jne," tõi Argus välja.

Teine rühm oleks sellised sõnad, mis on eestlastele olemuslikult tähtsad, mis tähistavad hästi olulisi asju. "Vabadus, armastus, kullakallis, muud säärased. Sinna rühma alla võivad kuuluda ka sellised sõnad, mis on asjade kohta, mis on ilusad – härmatis. Need rühmad ei ole väga selgepiirilised. See "härmatis" võib olla ju ka Eestiga seotud asi; igas kliimavöötmes ei ole sellist nähtust nagu härmatis.

"Ja siis häälikuliselt ajendatud, lihtsalt toredad sõnad," tõi Argus välja kolmanda jaotuse. "Need olid need, kus olid meie head soome-ugrilikud häälikud sees, nagu "ö". Täpitähed ühesõnaga. Jää-äär ja öösorr ja muud säärased."

Kui aga vaadata nende sõnade päritolu, siis tuleb välja, et uusi laene nende hulgas polegi. Need on kõik üsna vanad sõnad. "See on tõesti huvitav, et enamik sõnu on väga vanad. Umbes pooled, isegi üle poole, on sellised, mis on vanad, meie oma põlistüved, soome-ugri tüved. Isegi uurali tüved. Emakeel ja isamaa – need on tõeliselt vanad sõnad."

Laensõnu on selles valikus kolmandik. "Aga jällegi väga vanad laenud. "Rukis" ja "mets". "Mets" väidetavalt on laenatud enne meie aega juba. See peaaegu ei olegi enam laen. Seda me võime ka tegelikult pidada päris enda sõnaks."

Argus tõi välja, et huvitava päritoluga sõna oli näiteks "vikerkaar". "Kui ma hakkasin vaatama selle päritolulugu, siis selgub, et sõna "viker" on tulnud kahest sõnast – on sõna "vikat" ja "vikker", mis on äiksega seotud, "vikati" puhul ilmselt selle kujuga seotud – ning sellest on tulnud sõna "viker" ja "kaar" on sinna juurde pandud."

Sõnast "sinilinn" rääkides märkis ta, et sõna "sinine" on ilmselt laen. "Selle kohta on väidetud, et see on ka vana laen. Aga sõna "lill" päritolu kohta ütlevad etümoloogiasõnaraamatud, et see võib olla häälikuliselt ajendatud meie oma sõna."

""Sõna", "jalg" ja "õis" on kõik ise allikatest. "Jalg" on küll meie oma vana soome-ugri sõna," selgitas Argus sõna "sõnajalaõis" tausta.

Sõna "laulupidu" on meie omasõna. Sõna "härmatis" on aga vana laen. ""härm" on väidetavalt laentüvi."

Palju pakuti kõige eestilikumaks sõnaks ka sõna "armastus". ""Armastus" on tegelikult tuletis. See on us-tuletis, millega me saame teha selliseid abstraktmõisteid. Ta on tulnud sõnast "armastama", mis on tulnud omakorda sõnast "armas", mis on jällegi vana laen."

30 sõnast 17 olid liitsõnad, mis on Arguse sõnul samuti huvitav. "Huvitav, et eestlaste jaoks on ilusad sõnad liitsõnad. Vahel virisetakse, et liitsõnad on pikad ja raske lugeda, aga tegelikult me hindame neid liitsõnu. Ilmselt on see liitsõna moodustus eesti keelele nii omaseks saanud ja ilmselt saab liitsõnaga palju paremini olulisi asju väljendada."

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: