Keelepäev algas Väike-Maarja rahvamajas kell 11, avasõnad ütlesid vallavanem Indrek Kesküla, haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner ning emakeele seltsi abiesimees Jüri Valge. Wiedemanni keeleauhinna tänavuse laureaadi tegevust tutvustas mullune laureaat Reet Kasik.

Katrin Aava Tallinna Ülikoolist kõneles teemal "Koostöisest õpikultuurist uue haridusstrateegiani". Riina Reinsalu Tartu Ülikoolist tegi ettekande "Kirjaliku ametisuhtluse kultuuri(tuse)st". Andra Kütt Tallinna Ülikoolist rääkis emakeele seltsi keeleõhtutest. Esinesid ka Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased.

Wiedemanni keeleuhinna laureaat Krista Kerge istutas keeletammikusse oma puu kell 14.

"Eesti keel on praegu uhke ja variatsioonirikas. Seda seda elujõudu mõõdetakse variantsusega, aga teisest küljest nii väike keel vajab alati riigi tähelepanu. See on see minu lootus ja sõnum. Ta vajab süsteemset arengukava ja spetsiaalset ning pidevat rahastust," märkis Kerge "Aktuaalsele kaamerale".

Tallinna Ülikooli professor Krista Kerge pälvis Wiedemanni keeleauhinna pühendunud ja pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks tekstiuurimisel, keelekorraldamisel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvkondade kasvatamisel.

Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Reet Kasikule, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.