Krista Kerge: keel vajab riiklikku toetust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna ülikooli rakenduskeeleteaduse professorile Krista Kergele määrati Wiedemanni auhind pühendunud töö eest eesti keele elujõu ja arendamise heaks tekstiuurimisel, keelekorraldusel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvko
Tallinna ülikooli rakenduskeeleteaduse professorile Krista Kergele määrati Wiedemanni auhind pühendunud töö eest eesti keele elujõu ja arendamise heaks tekstiuurimisel, keelekorraldusel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvko Autor/allikas: Peeter Langovits/Sirp

Wiedemanni keeleauhinna laureaat Krista Kerge rääkis Vikerraadio "Keelesaates" eestikeelse kõrghariduse tähtsusest, kirjakeele rollist rahvaks olemisel, emakeele õpetusest põhikoolis, riigi ja poliitikute kohutustusest kaitsta eesti keelt, õpetajahariduse keeleteadlikkusest, ühtsest eestikeelsest koolist ja muudest päevakorral olevatest keeleteemadest.

"Kui ei ole eestikeelset kõrgharidust, siis ei ole eestikeelset moodsat teadmist, kui ei ole moodsat eestikeelset teadmist, siis me ei saa anda välja moodsaid üldhariduskooli õpikuid. Kui haridus ei ole moodne, siis ei tasu eestikeelses koolis käia ja vanemad saadavad siis lapsed mujale õppima," ütles Krista Kerge.

See on Kerge sõnul tohutu mõjuga protesess, mistõttu kõrgharidus peab olema eesti keeles. Krista Kerge hinnangul on vaja riiklikku keele arengukava, sest niivõrd väike keel arvuti- ja inglise keele ajastul ilma riiklike meetmeteta ei säili.

"Riigina peame oma riigikeelega tegelema, see tähendab, et poliitiline tahe ametliku keele kaitsedokumendi näol peab olemas olema. Kui arengukava ütleb, et eestikeelseid õppekavu rahvusliku kõrghariduse nime all toetatakse, siis tekib kohe ülikoolide huvi eestikeelse hariduse vastu. Praegu on vastupidi, toetatakse mobiilsuse nime all ülikoolide ingliskeelestumist," rääkis Krista Kerge.

Samas võimaldaksid meie seadused Krista Kerge hinnangul ka praegu õppida välistundengil aasta eesti keelt ja siis lülituda eestikeelsetele õppekavadele. Kaudselt on tema hinnangul selle nullinud Jaak Aaviksoo ministriaegne eestikeelse kõrghariduse loosung, mis välistas tasulised eestikeelsed õppekavad.

Krista Kerge rõhutab "Keelesaates" Martin Ehala uurimuste tähtsust. Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala on koos keeleteadlase Anni Tammemäega uurinud noorte valmisolekut minna üle inglise keelele. Nende uurimusest selgus,  et "mida lähemal pealinnale ja mida domineerivam ehk  naissugu, seda enam on inimesed valmis keelt vahetama ehk inglise keelele üle minema, teiste sõnadega Tallinna ja Tartu eliitkoolide tüdrukud teeksid seda kohe, mehed on konservatiivsemad. Lapsed õpivad ema keelehoiakuid, kui ema on valmis keelt vahetama, siis on see hästi ohtlik hoiak." 

Ühtsele Eesti koolile üleminek on Kerge hinnangul äärmiselt oluline ja hoiakud on pärast pronksiööd soodsad, eestikeelne haridus tuleks muuta loomulikuks ja ainsaks valikuks.

Krista Kerge hinnangul on kirjakeel vältimatu töö ja hariduse vahend: "Me ei saa seadusi kirjutada ei murdes ega slängis, seadustele toetub töö, töö on kollektiivne väljund mistõttu on korrastatud  kirjakeele õpetamine äärmiselt  tähtis." 

"Oluline on keel kollektiivse atribuudina. Ei tule kõne allagi, et me oma murdes või slängis ajame tööasju. Koolis tuleb hakata õpetama ka suulist keelt. Vanemad põlved räägivad kirjakeelt, aga noored kõnelevad üksteisega mobiiltelefone klõbistades. Kirjakeele õpetamine on riigi kohustus. Seda tuleb teha ja põhikoolis eriti, sest see on ainus kohustuslik  kooliharidusaste. Emakeele tund peaks olema koolis väikestes rühmades, nii et inimene saab kogu aeg tagasisidet oma tekstidele, oma suulistele esinemistele, oma slaidiesitlustele ja nende seostamisele suulise ettekandega. Emakeele tunnid rühmades oleks äärmiselt oluline, kuid siin on probleemid õpetajate puuduses ja pearahas."  

Krista Kerge rõhutas saates poliitikute rolli eesti keele säilimisel: "Parteid, kel ei ole keele propagandat valimisplatvormi kõrval ka koalitsioonilepingus, need töötavad tegelikult Eesti riigi põhiseaduse vastu, mis ütleb, et riigi ülesanne on eesti keele kestlikkuse tagamine."

Valitsus otsustas tänavu määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse professorile Krista Kergele pühendunud ja pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks tekstiuurimisel, keelekorraldamisel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvkondade kasvatamisel.

Krista Kerge on töötanud Tallinna Ülikoolis aastast 1987 vanemõpetaja, lektori, assistendi, dotsendi ja 2009. aastast professorina. Alates 2005. aastast on Krista Kerge Emakeeleõpetuse Infokeskuse juht.

Teadlase ja õppejõu ametiga on tihedalt seotud Krista Kerge töö keelekorraldajana. Alatest 1980. aastast on Kerge vabariikliku õigekeelsuskomisjoni, hiljem Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige. Lisaks on Krista Kerge rohkem kui kümne erialanõukogu, toimetuskolleegiumi, erialaorganisatsiooni ja juhtkomitee liige. 

Wiedemanni keeleauhinna keelepäeval, reedel, 3. mail istutab professor Krista Kerge Väike-Maarjas tamme keeletammikusse ja kõneleb teemal "Keel kui kogemus".

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: "Keelesaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: