Andres Adamson toob välja Vene riigi soomeugrilise algupära ({{commentsTotal}})

Andres Adamson.
Andres Adamson. Autor/allikas: Ave Maria Mõistlik / Wikipedia

Kolmapäeval, 8. mail 2019 kell 17 korraldab MTÜ Fenno-Ugria Asutus Tallinnas, Eesti Keele Instituudi suures saalis hooaja viimase hõimuklubi, kus ajaloolane Andres Adamson teeb ettekande teemal, mis tõukub Enn Haabsaare postuumselt ilmunud raamatust "Vene riigi saamine. Novgorodi föderatiivne feodaalvabariik" (Argo, 2019).

Raamatu autor väidab, et algselt tekkis Vene riik slaavlaste osaluseta ja laienes alles hiljem – jõuga – slaavi aladele. Hõimuklubis räägib ajaloolane Andres Adamson, kuidas see nii kujunes.

"Riigiloomes oli kesksel kohal Kirde-Euroopa veeteede kontrollimisele pürgiv russide, venelaste polüetnos, milles mängisid alguses juhtivat rolli friisid, seejärel skandinaavlased-varjaagid," sõnas Adamson. "Kuid nende kõrval olid kandvas rollis alul Laadoga-äärsed lüüdid, seejärel vessid ehk vepslased, aga ka Pihkva ja Nereva tšuudid ning seejärel merjalased."

Vana-Vene riigi esimesteks keskusteks kujunesid Vana-Laadoga, Irboska ja Valgjärve (Beloozero), mis asusid soome-ugri rahvaste aladel. Slaavluse tugevnedes jäi tänu riigitekke aegadel sõlmitud kokkulepetele Novgorodimaal veel mitmesajaks aastaks püsima teistlaadne, läänemeresoomlaste hajutatumal ja korporatiivsel võimutraditsioonil rajanev, tugeva vürstivõimuta riiklusevorm.

Hõimuklubi on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale. Loengusari jätkub sügisel.

Fenno-Ugria korraldab klubiõhtuid, kus astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed alates 2001. aastast. Hõimuklubid toimuvad koostöös Eesti Keele Instituudiga.

Osavõtt sündmusest on prii. 

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: