Fotografiska Tallinn avatakse nelja eripalgelise näitusega ({{commentsTotal}})

Diana Angela Martinez Rivera, Chichimeca Jonaz, Misión de Chichimecas, Guanajuato, Mehhiko, 2017.
Diana Angela Martinez Rivera, Chichimeca Jonaz, Misión de Chichimecas, Guanajuato, Mehhiko, 2017. Autor/allikas: Jimmy Nelson

20. juunil avatakse Tallinnas Stockholmi juurtega fotokunstikeskus Fotografiska ja seda nelja näitusega: britt Jimmy Nelson'i "Austusavaldus inimkonnale" (Homage to Humanity), norralanna Anja Niemi "Rollis" (In Character), soomlase Pentti Samallahti "Kauge maa" (Distant Land), eestlanna Anna-Stina Treumundi "Lilli, Reed, Frieda, Sabine, Eha, Malle, Rein ja Mari".

"Austusavaldus inimkonnale", Jimmy Nelson

Jimmy Nelson on rahvusvaheliselt tuntud kui kadumisohus olevate hõimude, rahvaste ja kultuuride jäädvustaja. Tema näitus "Austusavaldus inimkonnale" viib vaataja teekonnale paikadesse üle maailma – Siberi tundratest Vaikse ookeani saarteni. Nelson on ühtaegu nii lavastaja, stenograaf kui ka fotograaf, kes oma fotode puhul pöörab suurt tähelepanu detailidele ja valmistab pildistamispaigad alati põhjalikult ette. Ta töötab ainult naturaalse valgusega, mis tähendab, et fotograaf võib pelgalt ühe pildi kallal töötada tunde ning isegi päevi, kuni õige valgus aitab tal jõuab selleni, mida otsib.

Hakahau küla, Oave mägi, Ua Pou saar, Marquesase saarestik, Prantsuse Polüneesia (2016). Autor/allikas: Jimmy Nelson

"Austusavaldus inimkonnale" on näitus, kus saab näha ligikaudu sadat tööd. Seda konkreetset Nelsoni näitust näeb maailmas esimesena siin Eestis. Edasi liigub väljapanek Fotografiska Stockholmi ja Fotografiska New York'i. Näitus hõlmab ka pilte, mis on tehtud nüüdseks juba 20 aastat tagasi. Aja möödudes kontseptsioon küll täiustub, ent idee säilib. "Oluline on dokumenteerida seda, mis on meie ümber, enne, kui see hääbub," ütles Nelson ja lisas, et kui see kaob, siis jääme ka ise millestki ilma. "Me kaotame oma päritolu, kus on me juured."

Himba, Hartmanni org, Cafema, Namiibia (2011). Autor/allikas: Jimmy Nelson

Nelsoni loomingut täiendab 2019. aastal Webby Award tunnustuse pälvinud mobiilirakendus, millega saab näitusel iga fotot skannida, misjärel staatilised pildid ellu ärkavad.

"Rollis", Anja Niemi

Norra fotograaf Anja Niemi "Rollis" püstitab küsimusi inimese olemuse, kellegi teisena esineda soovimise ja reeglite järgimise kohta. Näitusel näeb Niemi viimase kümne aasta loomingut.

"The Imaginary Cowboy", 2018. Autor/allikas: Anja Niemi

Anja Niemi on mitmetahuliste lugude vestja, kes nii kunstniku kui ka subjekti rollis olles tõlgendab autoportreede pildistamist n-ö elavate piltidena. Niemi kasutab kaht esmapilgul vastandlikku võtet – ilu ja ebaloomulikkust –, pannes Hitchcockile omased blondiinid lynch'ilikele maastikele. Pastelse värvigamma, luksusliku sisekujunduse ja veatult sätitud ülinaiselike tegelaskujude lummus teeb välimuse põhjal hindamise vaataja jaoks väga lihtsaks. Samal ajal esitab ta aga kehasid duplitseeritult või fragmenteeritult, ebaloomulikes poosides, mis sunnib meid mõtlema pealispinna all peituvale.

"Kauge maa", Pentti Sammallahti

"Kauge maa" on paeluv teekond maale, mis ühtaegu eksisteerib nii meie olevikus kui kujutelmas.

Martin Mere järv Inglismaal, 1996. Autor/allikas: Pentti Sammallahti

Pentti Sammallahti kasvas üles ümbritsetuna fotodest. Tema vanaema Hildur Larsson oli tuntud Rootsi fotograaf, kes töötas 1900. aastatel Helsinki ajalehe Kaiku jaoks. 9-aastaselt otsustas Sammallahti, et temastki saab kunagi fotograaf – ajendiks sai Edward Steicheni kureeritud fotonäitus "The Family of Man", mida isa teda külastama viis. Kaks aastat hiljem tegi Sammallahti oma esimesed fotojäädvustused Helsingi igapäevaelust. Sealt sai alguse tema fotograafiateekond.

Solovetsi saared, Venemaa, 1992. Autor/allikas: Pentti Sammallahti

"Ma tunnen, et mulle antakse fotosid, mitte ma ei tee neid. Kui sa oled õigel ajal õiges kohas, siis ainus, mida tegema pead, on nupule vajutus. Fotograafiks olemine ei ole sellega kuidagi seotud," kirjeldas Sammallahti. "Kõik, mida olen pildistanud, eksisteerib minust olenemata. Minu roll on olla sellele vastuvõtlik. Tähtsaim on vedamine: iga pildi taga on natukene head juhust," lisas ta.

"Lilli, Reed, Frieda, Sabine, Eha, Malle, Alfred, Rein ja Mari", Anna-Stina Treumund

Anna-Stina Treumund alustas fotosarja tegemist pärast seda, kui oli mõistnud, et Eestis olid lesbide, feministide ja mittenormatiivsete naiste lood seni peidus olnud või vähemasti avalikult kajastamata jäänud. Algmaterjalina kasutas kunstnik arhiiviallikaid, ajalehti, kirikuraamatuid, kohtu- ja politseidokumente ning rahvapärimust.

"Alfred". Autor/allikas: Anna-Stina Treumund

"Minu eraelu, tegevus aktivistina ja looming on kõik suhtlusvahendid, mis aitavad mul suhelda queer-feministlikus keeles," on Treumund ise enda kohta varasemalt öelnud.

"Frieda". Autor/allikas: Anna-Stina Treumund

Sarja jaoks välja valitud naised on eri taustaga, kuid samas on neil Treumundi sõnul palju ühist – nad olid kõik iseseisvad ja avaldasid oma valikutega kaasaegses ühiskonnas märgatavat mõju. Lavastatud ajaloolised pildid kujutavad naisi, kes võivad olla ajaloost tuttavad, aga samas ka leitud teabekildudel põhinevad rekonstruktsioonid või tervenisti kunstniku väljamõeldised.

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: