Fotokunsti ja erakapitali sümbioos ({{commentsTotal}})

20. juunil avatakse Telliskivi loomelinnakus Stockholmi fotomuuseumi Fotografiska filiaal. Kui kasutada sõnu, millega institutsioon ise ennast esitleb, siis kohtumispaik, kus saavad kokku maailmatasemel fotonäitused, hea toit, muusika ja disain.

Stockholmi Fotografiska on üsna uus, kuid igati populaarne institutsioon. Selle avasid vennad Jan ja Per Broman 2010. aastal sooviga tuua Stockholmi maailmakuulsate fotograafide loomingut. Peagi avatakse filiaalid ka New Yorgis ja Londonis. Tallinna filiaali asutamise taga on Maarja Loorents, Margit Aasmäe, Rain Tamm ja Peeter Pihel ehk siis erakapital.

Tallinnas, nagu ka Stockholmis või New Yorgis või Londonis, ei astu Fotografiska tühjale kohale. Meie fotokunst on viimasel kümnendil näidanud aktiivsust ja rahvusvahelist haaret. Eesti kunstiakadeemias ja Tartu kõrgemas kunstikoolis Pallas on juba paar aastakümmet fotoosakond, 2011. aastast korraldatakse Tallinnas rahvusvahelist fotobiennaali ja -messi ehk fotokuud, vanalinnas on fotomuuseum, Telliskivi loomelinnakus on Juhan Kuusi dokfotokeskus, Pelgulinnas Positiivi galerii, kes annab välja ka fotoajakirja. Meie kunstimuuseumides on koostöös IFA või Pompidou keskuse ja veel mõne kunstiasutusega eksponeeritud ka fotokunstiklassikat. Märgiline Saaremaa biennaalgi alustas 1993. aastal fotokunstinäitusena. Kui mõelda nüüdiskunstile, siis ei olegi nagu põhjust sellest meediumide kaupa rääkida, tähtis on sõnum ja kuidas kunstnik meediumi selle esitamiseks kasutab.

Foto on nüüdiskunsti orgaaniline osa.

Anja Niemi. Vastuvõtja. 2013. Pressifoto

Mida toob Fotografiska siinsele fotokunstiväljale juurde? Millist tühimikku see täitma hakkab?

Indrek Grigor, kuraator ja kriitik: Mind köidab ennekõike asjaolu, et Fotografiska Tallinn on äriline projekt, sellisena on see tunnustus Tallinna linnale ja Telliskivi loomelinnakule majanduskeskkonnana.

Koos Fotografiskaga lisandub prestiižne näitusepind. Kui Tartu Kunstimaja või Tartu kunstimuuseum on oma ruumides eksponeerinud Saksa välissuhete instituudi (Institut für Auslandsbeziehungen, IFA) kaudu toodud kaasaegse ja ka klassikalise foto suurkujude näitusi (viimati Erich Salomon ja Barbara Klemm), ei kaasnenud sellega tähelepanu lainet. Fotografiskal kui institutsioonil on aga nii sümboolne- kui ka materiaalne kapital, millega teha näitusest sündmus.

Anneli Jalava, fotomuuseumi juhataja: Fotografiska on nimekas ja nüüd võib öelda, et vähemalt Euroopa mastaabis laiemale publikule tuntuim kaasaegne fotograafiainstitutsioon. Loodan, et nad suudavad Tallinnale tuua samalaadset tuntust nagu Guggenheim Bilbaole. Ennustan meie publiku huvi tõusu fotograafia kui fenomeni ja loodetavasti selle kaudu ka Eesti foto(ajaloo) vastu. Eesti fotograafia areng on juba alates fotograafia sünnist igati kulgenud maailmasuundumustega käsikäes. Fotografiska avarad ruumid, restoran ja kauplus, samuti ülipikad lahtiolekuajad soodustavad suurt külastatavust.

Fotografiska seob oma tegevuse ka muuseumi nimetusega, kuigi ei ole päris muuseum, sest muuseumil on kohustus kultuuripärandit koguda, säilitada ja tutvustada. See aga ei vähenda Fotografiska tähtsust nüüd ja tulevikus.

Toomas Järvet, Juhan Kuusi dokfoto keskus: Fotografiska senise tegevuse põhjal Rootsis võib arvata, et Eestisse on oodata maailma fotokunsti silmapaistvaid autoreid. Neid on Eestis nähtud ka varem, kuid vahest mitte nii suures mahus. Kindlasti soovivad nad kõnetada võimalikult laia publikut, mistõttu peavad leidma tasakaalu kõrge kunstilise ambitsiooni ja meelelahutust otsiva näitusekülastaja maitse vahel. Fotografiska tulek on tervitatav, sest nii saab Telliskivi loomelinnakust fotograafiahuviliste tõmbekeskus, kus juba ootab ees dokfotonäitustele keskendunud Juhan Kuusi dokfoto keskus, mille uutes ruumides avatakse kõigile analoogfotograafia huvilistele peagi ka pimik.

Marge Monko, Eesti kunstiakadeemia fotoosakonna professor: On tunda, et Fotografiska Tallinna tulek on tekitanud palju elevust. Tegemist on ennast rahvusvaheliselt tõestanud institutsiooniga ja seda, millist rolli see Eesti kunstiväljal mängima hakkab, saame veel näha. Ainult fotograafiale pühendatud näitusepaikadest sekundeerivad Fotografiskale sealsamas Telliskivi loomelinnakus dokfoto keskus ja mõned väiksemad näitusepinnad, aga rahvusvahelise kaaluga näitusemaja seni puudus. Nende veebist selgub, et Fotografiska on muuseum ja ka vabaaja veetmise koht. Kahjuks ei leidnud ma sealt aga programmi koostajate (kuraatorite) nimesid ega infot kogude kohta.

Kui Stockholmis asuva Fotografiska programmi vaadata, siis leiab sealt nii kaasaegset dokumentalistikat kui ka moe-, portree- ja kontseptuaalset fotot. Igatahes on mul väga hea meel näha Anna-Stina Treumundi nime avanäituste kunstnike hulgas ja usun, et huvitavaid valikuid nii siinsete kui ka rahvusvaheliste fotokunstnike osas lisandub veelgi.

Kristel Schwede, fotoajakiri ja galerii Positiiv: Fotografiska keskuse avamine Tallinnas teeb kindlasti fotograafia kui nüüdiskunsti ühe meediumi Eesti kunstiväljal veelgi nähtavamaks. Mida rohkem on omanäolisi, kindla kontseptsiooniga fotokunstikeskusi ja -galeriisid, seda inspireerivam on meie kunstielu. Fotografiska senine näitusetegevus peegeldab uudishimulikku, avatud ja sotsiaalselt tundlikku suhtumist maailmas toimuvasse. Väga tore, et saame nautida rahvusvaheliselt tunnustatud fotograafide loomingut ja loodame, et Fotografiska Tallinna kaudu jõuab ka eesti andekate fotokunstnike looming maailma.

Fotografiska Tallinn avatakse nelja fotograafi näitusega: osalevad Anja Niemi Norrast, Jimmy Nelson Ühendkuningriigist, Pentti Sammallahti Soomest ja Anna-Stina Treumund.

Artikkel ilmus 14. juuni Sirbis.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Sirp



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: