Gert Raudsep selgitas "Terevisioonis", et lavastuse "Hakkame, mehed, minema" ettevalmistusperiood oli küllalt lühike. "Minu ettevalmistus oli veel lühem, kuigi ma lugesin läbi ka Gustav Ernesaksa enda raamatud," ütles ta ja rõhutas, et Noblessneri Shipyardi teatrisaal on piisavalt suur, et seal on omad vahendid, kuidas mängida. "Kui inimesed arvavad, et näitleja kehastub kellekski, siis seal on nii esimene rida kui ka 108. rida, mis on täiesti erinevad asjad."

"Ega ma temast varem eriti palju ei teadnud, seega ma avastasin kõike enda jaoks," ütles ta ja selgitas, et varem oli ta näinud Ernesaksa lauluväljakul dirigeerimas, aga polnud tundnud suuremat huvi tema elu ja saatuse vastu. "Me elame siin praegu vabas riigis ning meil on lihtne arvustada ühte- või teistpidi ja panna märke külge, aga inimesed, kes tulid sellest ajast läbi, on väga-väga keeruline sealt neid uusi tahke leida."

Hirvo Surva selgitas, et lavastuses kõlavad Ernesaksa enda laulud. "Ma ei saa öelda, et need on kõige-kõigemad, aga on välja valitud need kooriteosed, mis sobivad just sellesse olustikku ja teksti, mis kannavad seda mõtet edasi," sõnas ta ja tõi välja, et alates "Rongisõidust" ja lõpetades "Mu isamaa on minu armuga".

"Ega Ernesaksa loomingut üldse nii väga tihti ei esitata ning sellel oma oma põhjus, sest need ei ole nii lihtsad, üldiselt laulavad neid suured segakoorid," sõnas ta ja tõdes, et neid lugusid, mida nad lavastuses kasutavad, laulab esmakordselt poistekoor. "Varem pole neid poistekoorid laulnud, need on kirjutatud ikkagi kõik segakooridele."