EKI keelekild. Karl August Hermann
Tänavuse laulupeo kavas on mitu Karl August Hermanni laulu: "Lauljate tervitus", katkend lauleldusest "Uku ja Vanemuine" ning "Kungla rahvas".
Hermann, kes elas aastail 1851–1909, oli õppinud keelemees ja iseõppijast muusikamees. Ta koostas esimese eestikeelse eesti keele grammatika ning andis välja esimest eesti muusikaajakirja Laulu ja Mängu Leht.
Hermann sattus elama ja töötama ajal, kui arenev eesti kirjakeel vajas rohkesti uusi oskussõnu. Viljakas sõnalooja on teinud umbes 1200 uut sõna. Käibele on neist jäänud ligikaudu 140. Hermanni loodud on näiteks kõik eesti käänete nimetused: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev ja teised. Muusikaterminitest aga sõnad: helilooja, heliredel, avamäng, keelpill, löökpill ja tiibklaver.
Hermanni suur lemmik oli liide -la, millega ta tuletas nii üld- kui ka kohanimesid: tööla ehk töötuba, õpela ehk õpetamise koht, Prantsla ehk Prantsusmaa ja Soomla ehk Soomemaa.
Tänapäeval on tuntud magala ja lehtla. Magala tähendas omal ajal magamiskohta või magamisruumi, aga tänapäeval on see ka suurte korruselamutega linnaosa.
Seitsmekümnendatel läks la-liide taas moodi ning sellest ajast on eesti keeles sõnad parkla kui parkimismaja, pesula kui pesumaja ja tankla kui tankimiskoht. Meie kõige uuemad la-lõpulised tuletised on tõenäoliselt telkla ja ronila.
Mis on aga lauleldus? Selles sõnas väljendub Hermanni taotlus luua võõrsõnade kõrvale omasõnu: kantaat ehk võimu-laul, ooper ehk lauleldus ning hümn ehk kiituselaul.
Teksti autor: Maire Raadik
"EKI keelekillud" on ETV ja eesti keele instituudi koostööna valminud laulupeoteemaline videosari, kus keelekilde esitavad näitlejad Elisabet Reinsalu, Jan Uuspõld ja Tambet Tuisk. Tekstide autorid on eesti keele instituudi keeleteadlased.
Toimetaja: Merit Maarits