EKI keelekild. Õitsiline ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Selle aasta laulupeo repertuaaris on Eduard Tubina "Õitsiliste koor" balletist "Kratt". Aga kes need õitsilised on?

Õitsilised valvasid öösel küla ühiskarjamaal karjatatavaid hobuseid ja veohärgi. Kevaditi lõppes loomasööt ja nii viidi hobused ööseks kaugemale metsakarjamaale sööma. Igast talust saadeti poiss või tüdruk õitsile.

Õitsil käidi kevadisel künniajal ja mõnikord ka pärast heinaaega. Õitsiplatsil põles kogu öö lõke ehk õitsituli – see peletas hunte ning selle ümber lauldi õitsilaule ja räägiti lugusid. Hommikul mindi õitsilt kohe põllule tööle. Laupäevaõhtul ja pühapäeval oli õitsilistel rohkem aega lõbutseda, siis mängiti ringmänge ning jõu- ja osavusmänge.

Kust aga on tulnud sõnad õitsil ja õitsiline? Sõnad õitsil ja õitsiline on saadud sõnast öö; selle tuletist öine võib käänata öise ~ öitse. Valvata tuli ju just öösel. Kui 19. sajandi lõpus kirjutati õitsilist nii ö- kui ka õ-ga, siis tänapäeval on kirjakeeles kasutusel ainult õ.

Samalaadsed nimetused õitsil käimise kohta on ka meie lähemates sugulaskeeltes: näiteks soome murrete yötsit, yötsyt, öitsit, vadja eittse, eittsi või isuri öitsis.

 

Teksti autor: Meeli Sedrik

"EKI keelekillud" on ETV ja eesti keele instituudi koostööna valminud laulupeoteemaline videosari, kus keelekilde esitavad näitlejad Elisabet Reinsalu, Jan Uuspõld ja Tambet Tuisk. Tekstide autorid on eesti keele instituudi keeleteadlased. 

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: