EKI keelekild. Laulupeod ja perekonnanimed
Kindlasti on igaüks vähemalt korra mõelnud, mida tema nimi võiks tähendada. Valdav osa eesti perekonnanimedest on pärit kas 80 või 190 aasta tagusest ajast.
Kõigepealt toimus perekonnanimede panek äsja vabastatud talurahvale 1820. aastatel. Mõnikord anti talupoegadele võimalus valida, mida nad endale nimeks tahavad saada. Nähtavasti sündisid nende vastustest perekonnanimed Eitea, Eiühti, Midagi, Poleühtid ja teised sarnased. Sageli oli perekonnanime aluseks talunimi, nii tuletati näiteks Verkase talust perekonnanimi Virkhaus.
Laulupeo juhi Ants Kiilaspea perekonnanimi on nime kunagist saajat iseloomustav. Selliste nimedena pandi veel näiteks Kõverjalg, Laisk ja Loll, aga ka Ausmees ja Tarkpea.
Sageli moodustavad ühes kohas pandud nimed huvitavaid komplekte. Nii said Saaremaal Tagamõisas oma perekonnanime Venno Laulu esivanemad ning samas pandi nimedeks ka Kannel ja Koor.
Vaike Uibopuu nimest võib järeldada, et ta on pärit Kagu-Eestist või Viljandimaalt. Uibo tähendab õunapuud just sealsetes murretes. Lõuna-Eestis oligi Põhja-Eestiga võrreldes palju levinum just loodussõnavara. Loodusest sündisid nimed Tamm, Mänd, Kaasik, Rebane ja Hunt, aga ka Jõgi ja Järv.
Põhja-Eestis pandi aga palju rohkem saksakeelseid nimesid – seega oli seal mõisnike sõna määravam. Pooled saksakeelsetest perekonnanimedest muudeti 1930ndatel eestipärasteks. Paljud said ka uue eesnime. Näiteks Georg Wahrbergist sai Jüri Variste, Kuno Areng oli sündides Grauen, Ants Üleoja vanemad olid aga veel paar kuud enne poja sündi Überbachid.
Perekonnanimesid ei võtnud aga talurahvas eriti omaks – omavahel kutsuti teineteist ikka pikka aega veel talunime järgi.
Kokku on praegu Eestis 146 000 eri kujuga perekonnanime.
Teksti autor: Fred Puss
"EKI keelekillud" on ETV ja eesti keele instituudi koostööna valminud laulupeoteemaline videosari, kus keelekilde esitavad näitlejad Elisabet Reinsalu, Jan Uuspõld ja Tambet Tuisk. Tekstide autorid on eesti keele instituudi keeleteadlased.
Toimetaja: Kaspar Viilup