Et pikka lugu lühidalt ära rääkida, alustame sellest, et pidu tuleb tegusõnast pidama. Sõna pidu tekib millegi pidamisest, samamoodi nagu sõna sadu tekib sadamisest, vedu vedamisest ja pesu pesemisest.

Sõna pidama tähendused eesti keele seletavas sõnaraamatus jagunevad kahte harru: pidama kui 'kohustatud olema' ja pidama kui 'kestvat seotust hoidma'. Pidu seostubki algselt just kestvuse ja püsimisega. Seda ütleb meile näiteks väljend siin pole pikka pidu.

Vanemas keelepruugis on väljend pidused rõivad tähistanud mitte peorõivaid, vaid just peetud, kantud ja kulunud rõivaid. Kui miski on olnud poolpidune, siis on ta olnud poolenisti pruugitud või ära peetud.

Tänapäevaks on omadussõna pidune saanud uue tähenduse 'eriline, mitte igapäevane', näiteks pidune jõuluaeg või pidused road.

Vastavalt meie peopidamise tavadele, kus alkohol ja jääknähud on paraku osa meie igapäeva reaalsusest, on sellel sõnal ka üks uus tähendus: 'purjus või joobejärgses seisundis olev'. Näiteks: Vaadake, et keegi ei jääks piduse peaga kusagile tukkuma.

Aga mis loogikaga on saadud sõna pidu, nagu me teda täna tunneme? Kui me mingit sündmust hulgakesi tähtsaks peame ja sel puhul kokku tuleme ning hästi ka aega veedame, tekibki pidu. Näiteks sünnipäevapidu, koolilõpupidu või ka laulupidu.

Pidu on seotud nii millegi tähtsaks pidamise ehk tähistamise kui ka traditsioonidega. Pidu vastandub argipäevale, peole läheme peomeeleolus, peoriietega ning sööme seal pidusööki.

Nii et – kohtume laulupeol!

Teksti autor: Ene Vainik

"EKI keelekillud" on ETV ja eesti keele instituudi koostööna valminud laulupeoteemaline videosari, kus keelekilde esitavad näitlejad Elisabet Reinsalu, Jan Uuspõld ja Tambet Tuisk. Tekstide autorid on eesti keele instituudi keeleteadlased.