EKI keelekild. Kungla ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kus asub Kungla, küsib rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen ajalehes Oma Maa aastal 1886. Ta viitab sel moel hästi tuntud koorilaulule "Kungla rahvas".

Nagu sõnade autor Friedrich Kuhlbars ise samas väljaandes hiljem selgitab, võttis ta selle nime Kreutzwaldi Kalevipoja eeposest. Seal on juttu Kungla kuninga pojast, kes tuli Lindat kosima, kuid Linda temast ei hoolinud. Kunglat kirjeldab Kreutzwald pikemalt ka "Eesti rahva ennemuistsetes juttudes" – ta kujutab seda paika müütilise õnnemaana.

Eisen arvab, et Kungla nimi tuleb sõnast kuningas: Kuningala olevat lühenenud Kunglaks. Nime on seotud ka sõnaga kuld, ent seda peab Eisen ebaloogiliseks. 1921. aasta Päevalehes jõuab ta aga järeldusele, et Kreutzwald on selle nime ise välja mõelnud, sest rahvalauludest seda ei ole leitud. Ta leiab ühe rahvalaulu, mille Kreutzwald on teisendanud ning Lihula, Rahula ja Keila asendanud Lihala, Rahala ja Kunglaga.

Tänu tuntud laulule muutus Kungla müütiliseks nimeks, justkui eestlaste Atlantiseks. Ent Kunglast sai ka tegelik kohanimi. Nii panid saarlased 1920. aastatel Kungla nimed kahele asundusele, mis asusid Võhksa ja Elme mõisa maal, viimane on praegu Kaarma-Kungla nime all. Nõukogude ajal oli mitmel pool Kungla-nimelisi majandeid, tuntuim ehk Kungla sovhoos Harju-Ristis. Kungla nime on pandud tänavatele, taludele, hotellidele, restoranidele, kinodele, sööklatele ja loetelu võib jätkata veelgi.

Seega elab Kungla edasi, nii meie müütides kui ka tegelike paikade nimena.

Teksti autor: Peeter Päll

"EKI keelekillud" on ETV ja eesti keele instituudi koostööna valminud laulupeoteemaline videosari, kus keelekilde esitavad näitlejad Elisabet Reinsalu, Jan Uuspõld ja Tambet Tuisk. Tekstide autorid on eesti keele instituudi keeleteadlased. 

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: