Tihti kasutatakse Eesti sünonüümi Maarjamaa just siis, kui ollakse härdas meeleolus, paatosest ja isamaa-armastusest tulvil. Kui palju on aga neid, kes teavad, et nimi Maarjamaa on pärit aegadest, mil sakslased oma vallutusiha õigustamiseks lasid kuulutada eestlaste maa neitsi Maarjale kuuluvaks maaks, mille peab tule ja mõõgaga paganate käest ära võtma?

On isegi nurisetud, et nime Maarjamaa kasutamine on selge lugupidamatus kaugete esivanemate vastu. Nemad polnud nõus oma maad neitsi Maarja nimel nõudmisi esitavatele allutajatele kinkima. Ristiusu ja ristisõdijate vastu oldi valmis viimse verepiisani võitlema, "kuni ainuski aastavanune ja küünrapikkune poisike järele on jäänud".

Eesti ja Läti alasid hõlmanud Vana-Liivimaale andis Maarjamaa nime Liivimaa piiskop Albert, kes 1201. aastal pühitses selle maa jumalaema Maarja kaitse alla.

Maarja kummardamist keskaegsel Liivi- ja Eestimaal näitab Maarjale pühitsetud kirikute, kabelite ja altarite rohkus. Reformatsioon kustutas küll jumalaema kultuse ametlikus religioonis, kuid Maarja austamine elas edasi rahvakultuuris.

Rahvausundis sai Maarjast maaema. Nimi Maarja ja selle tuletised Mari, Marie, Marit ja teisedki on Eestis väga levinud. Rahvakalendris on aga terve hulk Maarjaga seotud pühasid, nagu näiteks paastumaarjapäev, rukkimaarjapäev ja ussimaarjapäev.

Eesti rahvusliku ärkamise ajajärgul võeti Maarjamaa nimi Eestimaa sünonüümina taas kasutusele. Tänapäevaks on nimi Maarjamaa saanud helge ja südamliku alatooni.

Maarjamaa, Eestimaa, Eesti – see on meie maa.

Teksti autor: Tiina Laansalu

"EKI keelekillud" on ETV ja eesti keele instituudi koostööna valminud laulupeoteemaline videosari, kus keelekilde esitavad näitlejad Elisabet Reinsalu, Jan Uuspõld ja Tambet Tuisk. Tekstide autorid on eesti keele instituudi keeleteadlased.