EKI keelekild. Miks Ernesaks on Ernesaks? ({{commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

Ernesaksa nimi on populaarse laulupidude üldjuhi Gustav Ernesaksa tõttu Eestis hästi tuntud, aga samas kaunis haruldane. Ernesaks on unikaalne nimi, mida anti vabastatud talupoegadele 1835. aastal üldise perekonnanimede panemise käigus vaid ühes kohas – Harjumaal Perila mõisas.

See perekonnanimi aga ei tekkinud tühjale kohale, vaid oli hüüdnimena tuntud juba varem. Kõigepealt hakatud üht esivanemat saksaks hüüdma, sest too kasutanud kirikusse sõites saanitekkide asemel hundinahku ja olnud sellega teistest talupoegadest uhkem. Hernesaks saanud temast seetõttu, et ta taibanud kehval vilja-aastal herneid külvata ja saanud kõva saagi.

Mõisas öeldud nimepaneku ajal, et teil nimi juba olemas. Naispere aga polevat sellega sugugi rahul olnud, löönud kodus lamenti ja nõudnud ilusamat nime Maibaum, mis saksa keelest tõlgituna tähendab meiupuud ehk pühadeks tuppa toodud noorte lehtedega puud.

Kui üldiselt pole niisuguste perekonnalugude puhul võimalik kindlaks teha, mis on tõde, mis väljamõeldis, siis Ernesaksa pere omaaegne rahulolematus on dokumentaalselt kinnitatud: Harju-Jaani koguduse personaalraamatus seisab Ernesaksa nime all saksa keeles märkus "nennen sich Maibaum" ehk 'kutsuvad end Maibaumiks'.

Eestis on 91 Ernesaksa perekonnanime kandjat: 29 meest ja 62 naist. Kuna tegemist on vaid ühes kohas pandud nimega, siis peaksid vähemasti meessoost Ernesaksad olema helilooja ja koorijuhi Gustav Ernesaksa lihased sugulased.

 

Teksti autor: Udo Uibo

"EKI keelekillud" on ETV ja eesti keele instituudi koostööna valminud laulupeoteemaline videosari, kus keelekilde esitavad näitlejad Elisabet Reinsalu, Jan Uuspõld ja Tambet Tuisk. Tekstide autorid on eesti keele instituudi keeleteadlased. 

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: