Nobeli kirjanduspreemia pälvisid Olga Tokarczuk ja Peter Handke
Rootsi Akadeemia andis 10. oktoobril välja nii 2018. kui ka 2019. aasta Nobeli kirjanduspreemiad, kuna möödunud aastal jäi võitja skandaali tõttu välja kuulutamata. Kirjandusauhinna pälvisid Poola kirjanik Olga Tokarczuk ja Austria kirjanik Peter Handke.
Olga Tokarczuk on pälvinud mitmeid kirjanduspreemiaid nii koduriigis Poolas kui ka välismaal. 2008. aastal pälvis ta Poola kirjandusauhinna NIKE romaaniga "Bieguni", 2018. aastal võitis ta sama raamatuga ka rahvusvahelise Bookeri preemia. Eesti keelde on ilmunud tema jutukogu "Maailma kõige inetum naisterahvas" (2005, Loomingu Raamatukogu), romaan "Algus ja teised ajad" (2012) ja "Päeva maja, öö maja" (2013), kõigi tõlkijaks Hendrik Lindepuu.
Peter Handke on üks tuntumaid Austria kirjanikke, kes on pälvinud muuhulgas 2009. aastal Praha Franz Kafka auhinna ning 2014. aastal rahvusvahelise Ibseni auhinna. 1960. aastatest alates on ta kirjutanud kümneid teoseid, nende hulgas nii romaane kui ka näidendeid. Eesti keeles on ilmunud näidend "Kaspar" (1970, Loomingu Raamatukogu), lühiromaanid "Tõelise tundmuse hetk, Vasakukäeline naine" (1981) ja jutustus "Kirjaniku õhtupoolik" (2012, Loomingu Raamatukogu).
"Kaalusime kandidaate kogu maailmast," ütles meediale Rootsi Akadeemia Nobeli komitee esimees Anders Olsson, lisades, et maailmas on palju häid naiskirjanikke.
Kihlveokontorites pakutakse enim nimesid nagu Anne Carson, Maryse Condé, Can Xue, Haruki Murakami, Lyudmila Ulitskaya ja Ngugi Wa Thiong'o.
Akadeemia liige Anders Olsson ütles, et nad püüdlesid sel aastal mitmekesisema nominentide valiku poole ja hoidusid meestekesksemast ning eurotsentrilisest lähenemisest.
Tänavu aprillis asus Nobeli kirjandusauhinda välja andvat Rootsi Akadeemiat, mille #MeToo skandaal 2017. aasta lõpus kaosesse paiskas, juhtima kirjandusprofessor Mats Malm. Tema juhtimisel loodetakse akadeemia maine taastada ning nii antakse preemia tagantjärele ka eelmise, vahelejäänud aasta eest.
Rootsi Akadeemia sattus eelmisel aastal kriisi, kuna ühe selle liikme, luuletaja Katarina Frostensoni abikaasat Jean-Claude Arnault'd tabas rida ahistamissüüdistusi. Skandaali avalikuks tulekul levisid kuulujutud, et akadeemia oli olnud Arnault' tegudest teadlik, kuid neid varjanud.
Lisaks süüdistas akadeemia Katarina Frostensoni Nobeli preemia laureaatide nimede lekitamises oma mehele. Kuna akadeemia keeldus hääletusel Frostensoni oma ridadest välja heitmast, panid mitu liiget, sealhulgas selle alaline sekretär Sara Danius ameti maha ning kirjanduspreemia komitee muutus töövõimetuks. Seetõttu jäi 2018. aasta kirjandusauhind välja andmata.
Arnault' mõisteti oktoobris pärast vägistamises süüdimõistmist kaheks aastaks vangi. Akadeemia sõnul vähenes selle tulemusena üldsuse usaldus akadeemia suhtes.
"Meie maine on meile kõik," ütles Nobeli fondi tegevjuht Lars Heikensten. "Ilmselgelt on oluline aset leidnud olukorda vältida ja mõistagi ei tohi see korduda."
BBC kirjutab, et akadeemia on teinud muudatusi ka oma ekspertide kogus ja on alates möödunud aastast kaasanud sinna mitu uut liiget. Nüüd lubab asutus oma liikmetel ka tagasi astuda ja rakendab nulltolerantsi põhimõtet liikmete suhtes, kes on olnud huvide konfliktis või kriminaaluurimise all.
Võitja otsustavad Rootsi akadeemia liikmed, kuid nende otsustusprotsess on olnud 50 aastat salajane.
Võitnud kirjanik saab üheksa miljonit Rootsi krooni (825 000 eurot), samuti medali ja diplomi.
2017. aasta Nobeli kirjanduspreemia läks jaapani päritolu briti kirjanikule Kazuo Ishigurole. Varasemate võitjate hulka kuuluvad Bob Dylan (2016), Alice Munro (2013), Orhan Pamuk (2006), Toni Morrison (2003) ja Gabriel García Márquez (1982).
Akadeemia annab auhinda välja aastast 1901. Auhind on jäänud välja andmata seitsmel aastal, kuid mitte kunagi varem skandaali tõttu – seda ei antud välja Esimese maailmasõja ajal ja neljal aastal Teise maailmasõja jooksul.
Toimetaja: Kaspar Viilup