Hendrik Lindepuu: Tokarczuk juhib meelerahuni ärevatel aegadel

Värskelt, tõsi, aasta hiljem, 2018. aasta Nobeli kirjanduspreemia võitnud Olga Tokarczuki kõik eesti keeles ilmunud teosed on poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu, kes vastas mõnele ERR kultuuriportaali küsimusele.
Eesti keeles on Tokarczukilt ilmunud jutukogu "Maailma kõige inetum naisterahvas" (2005), ning romaanid "Algus ja teised ajad" (2012) ja "Päeva maja, öö maja" (2013).
Palju õnne Nobeli puhul, Hendrik Lindepuu!
Aitäh, aga...
Olga Tokarczuk võitis Nobeli kirjanduspreemia, teie olete teda eesti keelde tõlkinud.
See tuli mulle uudisena! Ma arvutis ei olnud praegu. Igatahes puhas rõõm! Ma olen nagu välgust tabatud. Kuigi ta oli nende kandidaatide nimekirjades küll.
Kuidas kirjeldaksite Tokarczuki?
See tuleb ootamatult, kuigi Olgat pakuti. Teda iseloomustaks kõige paremini selline sõnapaar nagu "mütoloogiline realism". Lisaks reaalsele elule lisaks on tema romaanides tavaliselt ja jutustustes ka mingi üleloomulik element. On see siis Jumal või seeneniidistik või Jumalaema pühapilt.
Teda tõlkida on nauding. Väljakutse küll, aga nauding. Kui ma lugesin esimest korda "Algus ja teised ajad", siis oli kohe selge, et seda ma tahan kindlasti tõlkida.
Selliseid mütoloogiakallakuga autoreid on ju keeruline tõlkida, peab looma samasuguse müstilise maailma ise, paralleelselt?
Tõlkimisega ongi ju see, et ega see ei ole sõnade tõlkimine, pigem on see õhkkonna ja fiilingu ja mõtte tõlkimine, et kõik elemendid kokku klapiks.
Miks on Tokarczuk just praegu ja Nobelile õige valik?
Poolakad on ennegi saanud Nobeleid. Esimesed kaks poolakate kirjandus-Nobelit olid ju ka proosakirjanikele, Henryk Sienkiewicz ja Wladyslaw Reymont, hiljem ka kaks luuletaja-Nobelit läksid Poola, Czesław Miłoszile ja Wisława Szymborskale.
Olga oskab oma romaanides kajastada seda tänapäeva inimese elu muutumata triviaalseks, vaid näidates, et ikka ja alati on meil mingi mütoloogiline või müstiline side mineviku ja mingi muu mõõtmega, mis tavareaalsusest väljaspool.
Pakub ta tuge ka tänapäeva inimesele neil ärevatel aegadel?
Ma arvan küll, et need tema romaanid pigem juhivad meelerahuni. Ärevaks küll ei tee. Seda ütlen ma muidugi isiklikust arvamusest, aga sama arvab ka tõlgete toimetaja Leelo Laurits.
Olen läinud vahel antikvariaati ja küsinud: palun poola kirjandust Lindepuu tõlkes, aga Tokarczuk on mul millegipärast jäänud vahele. Mida ütleksite inimesele, kes ei ole Tokarczuki lugenud, soovituseks, lisaks Nobelile ja eelöeldule?
Tsiteeriksin siin meie elavat klassikut Andrus Kivirähka. Tema ju tavaliselt kirjandusarvustusi ei kirjuta, aga kui Olga Tokarczuki romaan "Algus ja teised ajad" ilmus, kirjutas Kivirähk Päevalehte arvustuse ja ta ütles selles, et kuna kriitiku ülesanne on ka juhtida lugeja tähelepanu headele teostele, siis Tokarczuki romaan on nagu matkal sõpradele lille või liblika näitamine, ning "Algus ja teised ajad" on samasugune pärl, mida sõpradele näidata. Tema arvustuse pealkiri oligi "Nukker pärl Poolast näitab ühe küla lugu".
Loodame, et nüüd leiavad teie Tokarczuki-tõlked üles ka need inimesed, kes varem ei leidnud.
Mõlemat romaani on raamatupoodides veel saada. Väärtkirjandust tilgub poodidest välja rahulikus taktis. Ei osteta kohe tühjaks.
No samas on see hea, leiab üles vanu asju ka. Soovin teile jõudu poola kirjanduse jätkuval vahendamisel!
Aitäh!