Arvustus. Kes soovib elada igavesti ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Raamat

Hanya Yanagihara
„Inimesed puude võras“
Tõlkija: Krista Eek
480 lehekülge
Tänapäev

 

Havai ja korea päritolu Ameerika Ühendriikide kirjaniku Hanya Yanagihara ambitsioonikas debüüt "Inimesed puude võras" on üsna omalaadne teos, mis mängib nii žanrite kui reaalsusega ning millest päris üheselt polegi võimalik aru saada. Kõigi eelduste kohaselt oligi autoril plaanis lugeja intellekti virgutada ja kindlasti veidi ka provotseerida, improviseerimisest rääkimata.

Küllaltki kopsakas romaan on omalaadne ka harvaesinevalt pika proloogi poolest. Ei mäleta, et oleksin kunagi midagi taolist soovitanud ja kindlasti ei pretendeeri see ka absoluutsele tõele, aga – kui jätta vahele raamatu esimesed 98 lehekülge, siis ei juhtuks eriti midagi, pigem tuleks see kasuks tervikule. Need leheküljed on põhimõtteliselt muidugi eelmäng ja sissejuhatus järgnevale, aga otsekui kellegi teise kirja pandud.

Noor arst Norton Perina sõidab kaugele saarele Vaikses ookeanis otsima kadunud suguharu. Selle ta leiab ja mitte ainult suguharu, vaid ka sellest eraldunud kummalise ülipikaealise metsahõimu. Perina oletuste kohaselt peitub saladus haruldase kilpkonna liha söömises. Oletused osutuvad tõeks ning põhimõtteliselt saarele kõigest jalust ära saadetud Perina teenib oma tööga ootamatult ülemaailmse tuntuse ja Nobeli preemia takkapihta. Kilpkonnaliha söömisel on aga peidus pool, sest midagi ei saa tasuta ning tegelikult pole ka Perina päris see, kellena üht nobelisti tavaliselt ette kujutatakse.

Puhtalt fantaasia vili on küll U’ivu saareriik, aga mitte raamatu peategelase vastuoluline prototüüp. Norton Perina on ameerika viroloog Daniel Carleton Gajdusek (9. september 1923 New Yorki osariik – 12. detsember 2008 Tromsø), kelle kesksed avastused on tehtud Paapua Uus-Guineal. Nobeli preemia pälvis ta 1976, 1996. aastal mõisteti süüdi pedofiilias ja tal tuli veeta aasta trellide taga. Elu viimased aastad elaski nobelist Põhja-Euroopas. Gajdusek käis muide 2000. aasta detsembris Eestis ja esines siin paari loenguga, andis mõne intervjuu ning jõudis isegi Riigikogu tollase esimehe Toomas Saviga arutada Eesti arenguid ja teaduskorralduse seisu. Seda nobelisti on iseloomustatud karismaatilise sotsiopaadina ning tõenäoliselt põhineb raamat peamiselt autori fantaasialendudel, millel on reaalsusega mõningane kokkupuude.

Antud romaani valmistas autor ette 16-18 aastat (arvud varieeruvad eri allikates ja ma üldse ei imesta, kui Yanagihara tahtlikult veidi vett segas). Kultuurikonfliktid on ilukirjandusse tänuväärset materjali pakkunud juba viimased paar sajandit ning valge mehe tüüpilist suhtumist inimestesse ja tõekspidamistesse, mida ta ei mõista ning ei soovigi mõista, kohtame paraku tänagi masendavalt tihti. Kindlasti pole sellest pääsenud ka eksootilise välimuse ja päritoluga Yanagihara ise ning kõige suhtelisuse näitamiseks tuleb meeles pidada, et väike naine kirjutas teose suure ja kereka valge mehe minajutustusena.

Fiktsiooni on keeruline reaalsusest eristada, kuigi ka raamatusaarel on tegelikult konkreetne prototüüp olemas. See on umbes 300 asukaga arhipelaag Angra dos Reis Brasiilia rannikul Rio De Janeiro lähistel, mida tulevane kirjanik külastas põgusalt aastal 2007 reisiajakirjaniku ametit pidades.

Yanagihara keel on ilus ja kujundirikas. "Saarel pööritas aeg end pikkadesse spiraalkeerdudesse, trotsides bioloogiat ja evolutsiooni, ning isegi inimkeha ei austanud seda" (lk 282). Teoses on justkui endastmõistetavalt kasutatud eri žanre, paletti mahub teaduskirjandust, seiklusjuttu, reisiraamatut ja vana head tragöödiat, mis kõik sisaldavad hulgaliselt paradokse, muist neist üpris häirivad.

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.