Arvustus. Kes soovib elada igavesti ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Raamat

Hanya Yanagihara
„Inimesed puude võras“
Tõlkija: Krista Eek
480 lehekülge
Tänapäev

 

Havai ja korea päritolu Ameerika Ühendriikide kirjaniku Hanya Yanagihara ambitsioonikas debüüt "Inimesed puude võras" on üsna omalaadne teos, mis mängib nii žanrite kui reaalsusega ning millest päris üheselt polegi võimalik aru saada. Kõigi eelduste kohaselt oligi autoril plaanis lugeja intellekti virgutada ja kindlasti veidi ka provotseerida, improviseerimisest rääkimata.

Küllaltki kopsakas romaan on omalaadne ka harvaesinevalt pika proloogi poolest. Ei mäleta, et oleksin kunagi midagi taolist soovitanud ja kindlasti ei pretendeeri see ka absoluutsele tõele, aga – kui jätta vahele raamatu esimesed 98 lehekülge, siis ei juhtuks eriti midagi, pigem tuleks see kasuks tervikule. Need leheküljed on põhimõtteliselt muidugi eelmäng ja sissejuhatus järgnevale, aga otsekui kellegi teise kirja pandud.

Noor arst Norton Perina sõidab kaugele saarele Vaikses ookeanis otsima kadunud suguharu. Selle ta leiab ja mitte ainult suguharu, vaid ka sellest eraldunud kummalise ülipikaealise metsahõimu. Perina oletuste kohaselt peitub saladus haruldase kilpkonna liha söömises. Oletused osutuvad tõeks ning põhimõtteliselt saarele kõigest jalust ära saadetud Perina teenib oma tööga ootamatult ülemaailmse tuntuse ja Nobeli preemia takkapihta. Kilpkonnaliha söömisel on aga peidus pool, sest midagi ei saa tasuta ning tegelikult pole ka Perina päris see, kellena üht nobelisti tavaliselt ette kujutatakse.

Puhtalt fantaasia vili on küll U’ivu saareriik, aga mitte raamatu peategelase vastuoluline prototüüp. Norton Perina on ameerika viroloog Daniel Carleton Gajdusek (9. september 1923 New Yorki osariik – 12. detsember 2008 Tromsø), kelle kesksed avastused on tehtud Paapua Uus-Guineal. Nobeli preemia pälvis ta 1976, 1996. aastal mõisteti süüdi pedofiilias ja tal tuli veeta aasta trellide taga. Elu viimased aastad elaski nobelist Põhja-Euroopas. Gajdusek käis muide 2000. aasta detsembris Eestis ja esines siin paari loenguga, andis mõne intervjuu ning jõudis isegi Riigikogu tollase esimehe Toomas Saviga arutada Eesti arenguid ja teaduskorralduse seisu. Seda nobelisti on iseloomustatud karismaatilise sotsiopaadina ning tõenäoliselt põhineb raamat peamiselt autori fantaasialendudel, millel on reaalsusega mõningane kokkupuude.

Antud romaani valmistas autor ette 16-18 aastat (arvud varieeruvad eri allikates ja ma üldse ei imesta, kui Yanagihara tahtlikult veidi vett segas). Kultuurikonfliktid on ilukirjandusse tänuväärset materjali pakkunud juba viimased paar sajandit ning valge mehe tüüpilist suhtumist inimestesse ja tõekspidamistesse, mida ta ei mõista ning ei soovigi mõista, kohtame paraku tänagi masendavalt tihti. Kindlasti pole sellest pääsenud ka eksootilise välimuse ja päritoluga Yanagihara ise ning kõige suhtelisuse näitamiseks tuleb meeles pidada, et väike naine kirjutas teose suure ja kereka valge mehe minajutustusena.

Fiktsiooni on keeruline reaalsusest eristada, kuigi ka raamatusaarel on tegelikult konkreetne prototüüp olemas. See on umbes 300 asukaga arhipelaag Angra dos Reis Brasiilia rannikul Rio De Janeiro lähistel, mida tulevane kirjanik külastas põgusalt aastal 2007 reisiajakirjaniku ametit pidades.

Yanagihara keel on ilus ja kujundirikas. "Saarel pööritas aeg end pikkadesse spiraalkeerdudesse, trotsides bioloogiat ja evolutsiooni, ning isegi inimkeha ei austanud seda" (lk 282). Teoses on justkui endastmõistetavalt kasutatud eri žanre, paletti mahub teaduskirjandust, seiklusjuttu, reisiraamatut ja vana head tragöödiat, mis kõik sisaldavad hulgaliselt paradokse, muist neist üpris häirivad.

Toimetaja: Valner Valme



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.