Arvustus. Kes soovib elada igavesti ({{commentsTotal}})

Autor: Reuters/Scanpix

Raamat

Hanya Yanagihara
„Inimesed puude võras“
Tõlkija: Krista Eek
480 lehekülge
Tänapäev

 

Havai ja korea päritolu Ameerika Ühendriikide kirjaniku Hanya Yanagihara ambitsioonikas debüüt "Inimesed puude võras" on üsna omalaadne teos, mis mängib nii žanrite kui reaalsusega ning millest päris üheselt polegi võimalik aru saada. Kõigi eelduste kohaselt oligi autoril plaanis lugeja intellekti virgutada ja kindlasti veidi ka provotseerida, improviseerimisest rääkimata.

Küllaltki kopsakas romaan on omalaadne ka harvaesinevalt pika proloogi poolest. Ei mäleta, et oleksin kunagi midagi taolist soovitanud ja kindlasti ei pretendeeri see ka absoluutsele tõele, aga – kui jätta vahele raamatu esimesed 98 lehekülge, siis ei juhtuks eriti midagi, pigem tuleks see kasuks tervikule. Need leheküljed on põhimõtteliselt muidugi eelmäng ja sissejuhatus järgnevale, aga otsekui kellegi teise kirja pandud.

Noor arst Norton Perina sõidab kaugele saarele Vaikses ookeanis otsima kadunud suguharu. Selle ta leiab ja mitte ainult suguharu, vaid ka sellest eraldunud kummalise ülipikaealise metsahõimu. Perina oletuste kohaselt peitub saladus haruldase kilpkonna liha söömises. Oletused osutuvad tõeks ning põhimõtteliselt saarele kõigest jalust ära saadetud Perina teenib oma tööga ootamatult ülemaailmse tuntuse ja Nobeli preemia takkapihta. Kilpkonnaliha söömisel on aga peidus pool, sest midagi ei saa tasuta ning tegelikult pole ka Perina päris see, kellena üht nobelisti tavaliselt ette kujutatakse.

Puhtalt fantaasia vili on küll U’ivu saareriik, aga mitte raamatu peategelase vastuoluline prototüüp. Norton Perina on ameerika viroloog Daniel Carleton Gajdusek (9. september 1923 New Yorki osariik – 12. detsember 2008 Tromsø), kelle kesksed avastused on tehtud Paapua Uus-Guineal. Nobeli preemia pälvis ta 1976, 1996. aastal mõisteti süüdi pedofiilias ja tal tuli veeta aasta trellide taga. Elu viimased aastad elaski nobelist Põhja-Euroopas. Gajdusek käis muide 2000. aasta detsembris Eestis ja esines siin paari loenguga, andis mõne intervjuu ning jõudis isegi Riigikogu tollase esimehe Toomas Saviga arutada Eesti arenguid ja teaduskorralduse seisu. Seda nobelisti on iseloomustatud karismaatilise sotsiopaadina ning tõenäoliselt põhineb raamat peamiselt autori fantaasialendudel, millel on reaalsusega mõningane kokkupuude.

Antud romaani valmistas autor ette 16-18 aastat (arvud varieeruvad eri allikates ja ma üldse ei imesta, kui Yanagihara tahtlikult veidi vett segas). Kultuurikonfliktid on ilukirjandusse tänuväärset materjali pakkunud juba viimased paar sajandit ning valge mehe tüüpilist suhtumist inimestesse ja tõekspidamistesse, mida ta ei mõista ning ei soovigi mõista, kohtame paraku tänagi masendavalt tihti. Kindlasti pole sellest pääsenud ka eksootilise välimuse ja päritoluga Yanagihara ise ning kõige suhtelisuse näitamiseks tuleb meeles pidada, et väike naine kirjutas teose suure ja kereka valge mehe minajutustusena.

Fiktsiooni on keeruline reaalsusest eristada, kuigi ka raamatusaarel on tegelikult konkreetne prototüüp olemas. See on umbes 300 asukaga arhipelaag Angra dos Reis Brasiilia rannikul Rio De Janeiro lähistel, mida tulevane kirjanik külastas põgusalt aastal 2007 reisiajakirjaniku ametit pidades.

Yanagihara keel on ilus ja kujundirikas. "Saarel pööritas aeg end pikkadesse spiraalkeerdudesse, trotsides bioloogiat ja evolutsiooni, ning isegi inimkeha ei austanud seda" (lk 282). Teoses on justkui endastmõistetavalt kasutatud eri žanre, paletti mahub teaduskirjandust, seiklusjuttu, reisiraamatut ja vana head tragöödiat, mis kõik sisaldavad hulgaliselt paradokse, muist neist üpris häirivad.

Toimetaja: Valner Valme



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Urmas Vadi küsib Vabal Laval, kas teistest inimestest on võimalik aru saada

Vaba Lava teatrikeskuses esietendub 18. aprillil kuraatoriprogrammi IN I OUT kuues lavastus "Furby tagasitulek".

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.