Loe katkendit: Ernst Jünger, "Marmorkaljudel" ({{commentsTotal}})

Ernst Jünger
Ernst Jünger Autor/allikas: Pressimaterjalid

Loomingu Raamatukogus ilmub Ernst Jüngeri mõistujutt "Marmorkaljudel", mida on tõlgendatud läbi aastakümnete. Avaldame teosest lühikese katkendi.

Ernst Jünger
"Marmorkaljud"
Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Katrin Kaugver
Loomingu Raamatukogu 2017 nr 21-22
104 lk.

Katkend:

Te kõik teate seda tohutut ängi, mis valdab meid õnneaegu meenutades. Kui pöördumatult on nad küll möödas, ja armutumalt kui mis tahes kaugustega oleme neist lahutatud. Eks paista kõik pildid oma järelhelgis ju ka ahvatlevamad; me mõtleme neist nagu surnud armsama kehast, mis lebab sügaval mulla all ning mille ülev ning vaimne ilu meid nüüd võpatama paneb justkui kõrbemiraaž. Ja oma janunevas igatsuses kombime ikka ja jälle mineviku iga pisiasja, iga kurdu. Vägisi tundub, et me pole oma elu ja armastuse mõõtu päris ääreni täis saanud, ent ega kahetsus tegemata jäänut tagasi too. Oh, oleks see tunne meile elu igal õnnehetkel ometi õpetuseks!

Ja veel kaunimaks muutub meie mälestus kuu- ja päikeseaastatest, kui õud neile järsu lõpu teeb. Siis alles adume, missugune õnn on meile, inimestele, juba seegi, et saame elada oma väikestes kogukondades, rahuliku katuse all, mõnusalt juttu ajades, üksteisele südamlikult tere hommikust ja head ööd öeldes. Ah, liig hilja taipame ikka, et juba sellega oli küllusesarv meile rikkalikult avatud. Nii mõtlen ma ka tagasi ajale, mil elasime Suure Marina ääres – alles mälestus toob selle aja võlu ilmsiks. Eks tundunud toona nii mõnigi mure, nii mõnigi raskus meie päevi tumestavat, ja iseäranis valvsad olime Metsaülemaga. Elasime teatavas ranguses ja kandsime lihtsaid riideid, ehkki meid ei sidunud ükski vandetõotus. Kaks korda aastas lasime siiski läbi kumada punasel voodril – korra kevadel ja korra sügisel.

Sügisel purjutasime tarkade kombel ning tegime au maitsvatele viinamarjadele, mis kasvasid Suure Marina lõunanõlvadel. Kui kuulsime aedadest, punava lehestiku ja tumedate marjade keskelt viinamarjakasvatajate naljatlevaid hõikeid, kui väikestes linnades ja külades hakkasid nagisema viinamarjapressid ja värskete pressimisjäätmete lõhn vedas ümber taluõuede oma käärivaid loore, laskusime alla kõrtsmike, tünderseppade ja viinamarjakasvatajate juurde ning rüüpasime koos nendega kõhukatest kruusidest veini. Seal kohtasime ikka rõõmsameelseid kaaslasi, sest maa on rikas ja kaunis, nii et sellel maal võrsub muretu jõudeelu, ning nali ja hea tuju on seal hinnas.

Nii istusime õhtust õhtusse rõõmsal pidusöögil. Nendel nädalatel liiguvad viinamägede valvurid varavalgest südaööni maskeeritult, käes käristid ja jahipüssid, ümber aedade ning hoiavad aplaid linde vaos. Hilisõhtul naasevad nad põldvuttide, täpiliste rästaste ja põõsalindude palmikutega ning õige pea jõuab saak suurtes kaussides ja viinamarjalehtedesse mähituna lauale. Sõime värske veini kõrvale meelsasti ka röstitud kastaneid ja noori pähkleid ning eriti neid maitsvaid seeni, mida koerad seal metsas nuuskides otsivad – valgeid trühvleid, õrnu sõrmkübarseeni ja punaseid keiserkärbseseeni. Niikaua kui vein oli veel magus ja meekarva, istusime üksmeeles laua ääres, juteldes rahulikult, käsivars tihti naabri õlal. Ent niipea kui vein käärima ja mullaseid osi välja heitma hakkas, ärkas meis vägev eluvaim. Siis puhkes hiilgavaid kahevõitlusi, mille tulemuse otsustas naerurelv ja kus vastamisi olid vehklejad, kes paistsid silma kerge, vaba mõttelennuga, milleni jõutakse alles pärast pikka jõudeelu.

Aga veel kõrgemalt kui neid tunde, mis tõttasid mööda sädelevalt heas tujus, hindasime vaikset koduteed läbi aedade ja põldude, sügavas joobumuses, kui hommikune kaste juba kirjudele lehtedele langes. Astudes sisse väikese linna Kukeväravast, nägime paremat kätt helendamas järveranda, pahemale jäid kuuvalguses kiiskavad Marmorkaljud. Nende vahel kerkisid viinamäed, mille järskudel nõlvadel teerada silmist kadus.

Nende teedega haakuvad mälestused erksast, hämmeldunud ärkamisest, mis täitis meid ühteaegu pelguse ja rõõmuga. Oli tunne, nagu tõuseksime elusügavusest pinnale. Nii nagu mõni koputus unest äratab, nii langes meie uima pimedusse mõni kujutluspilt – see võis olla sokusarv, nii nagu sealtkandi talumees selle oma aias pika teiba otsas mulda pistab, või kollaste silmadega öökull, kes istus küüni katuseharjal, või meteoor, mis sööstis vihinal üle taevalaotuse. Ent alati tardusime otsekui kivistunult paigale ja meil jooksis võdin südame alt läbi. Tundus, nagu oleks meile kingitud uus meel, millega maad näha; vaatasime seda silmadega, millele on antud võime näha kulda ja kristalli kui sädelevaid sooni sügaval maa klaasist pealispinna all. Ja siis, enne veel kui kostsid kloostrikiriku kellad ja enne kui ader mulda vajus, hakkasid nad lähemale tulema, need hallid varjud, maa iidsed vaimud, kes olid elutsenud siin juba ammustest aegadest. Nad lähenesid meile pikkamisi, puiste, rohmakate nägudega, mille ilme oli korraga seletamatult rõõmus ja hirmuäratav; ja me nägime neid, ühteaegu kohkunult ja südamepõhjani liigutatult, viinamägedel. Ajuti näis meile, nagu tahtnuksid nad kõnelda, aga õige pea hajusid nad nagu suits.

Toimetaja: Kaspar Viilup



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.