Järgmisel nädalal alustab festivaliorkester oma teist turneed Aasias. "Püüame näidata igasuguseid oskuseid, mis meil on, ja orkestri kõige paremaid külgi. Lõuna-Koreas oleme juba teist korda, aga Hiinas esimest korda. Sellest tuleb huvitav reis. Nii Hiinas kui ka Lõuna-Koreas on kõik piletid välja müüdud. Tuleb välja, et meid oodatakse seal," rääkis Järvi, kes on ise aastakümneid sealkandis käinud. "Aga enda orkestriga veel ei ole."

Järvi toonitas, et Hiina ja Lõuna-Korea on totaalselt erinevad kultuuriruumid oma mõtlemisviisidega. "Mingi ühine joon muidugi on, aga tegelik kultuur on väga erinev. Ka igapäevane reaalsus on erinev. Hiina on tsentraalse kommunistliku partei käpa all, Lõuna-Korea sõdib ja kardab Põhja-Koread, kes venelasi aitavad ja tervet Aasiat hirmutavad. Siis on veel Jaapan, kellel on hoopis teine arusaam," tõdes Järvi, kes oli pikalt Tokyo NHK sümfooniaorkestri eesotsas.

See periood õpetas Järvit vaatama teise pilguga ka Euroopa klassikalist muusikat. "See, kuidas jaapanlased klassikalist muusikat armastavad ja selle piirkonna fanatism, mis eurooplastel puudub ja mida Ameerikas ei ole kunagi olnud, näitab , kuidas on võimalik klassikalist muusikat kultuuri osana hinnata. Ja kuidas on võimalik sellest aru saada," selgitas Järvi ning lisas, et enda rikka kultuuri juures tunnetavad nad lääne ja eriti saksa klassikalise muusika kaalu ning tähtsust.

Järvi märkis, et Koreas on klassikalise muusika publik kõige noorem. See sobib asjaoluga, et paljud kaasaegsed noored pillivirtuoosid tulevad just Lõuna-Koreast. "Jaapanis on saalis 60-, 70- ja 80-aastased. Koreas on 20- ja 25-aastased. Ka üldine tööjõud on hästi noor. See entusiasm on kandunud üle ka klassikalisesse muusikasse ning nad on väga uhked selle üle, et nad on täitnud ära väga paljud konkursid ja tähtsad kontsertmeistri kohad," rääkis Järvi.

"Nende enda muusikakultuur on tohutult arenenud. Peaaegu kunagi ei võida enam ükski eurooplane ühtegi konkurssi, sest meil ei ole enam seda töö oskust, mis on korealastel," tõdes dirigent.

Järvi märkis, et Aasia turnee eesmärk on tema jaoks palju suurem kui lihtsalt muusika esitamine. "Ühele hiinlasele ja korealasele, võib-olla jaapanlasele natukene vähem, aga siiski ka suurele osale neist, on meie missioon näidata, et Eesti ei ole Venemaa. Nende jaoks on kõik see, mis on Venemaa külje all, siiamaani Venemaa. Kui väga julmalt rääkida, mis on tõsi, siis hiinlased ei tea midagi Eestist. Neid väga ei huvita. Sellepärast me sinna sõidamegi," rääkis Järvi.

"Minu jaoks on see rohkem üldiselt Eesti tutvustamise missioon, mitte lihtsalt Eesti muusika tutvustamise. Aga teeme seda ikkagi läbi muusika," lisas ta.

"Jaapanis mind tuntakse, Koreas olen ka tihti käinud, aga Hiina on väga seotud suurte ja kohmakate kultuuridega, nagu on Ameerika Ühendriigid ja Venemaa. Hiina austab jõudu, suurust, suurt raha ja ajaloolist vägevust: Eesti ei saa sellele kuidagimoodi pihta. Meil ei ole midagi sellist ette näidata, millest nad aru saavad ja mida nad austavad. Muusika on huvitaval kombel selleks võimalus, sest nad väga muusikat armastavad," tõdes ta.

Turnee Aasiasse, täpsemalt Lõuna-Koreasse ja Hiina, toob rahvusvahelise publiku ette Eesti Festivaliorkestrile iseloomuliku programmi, kus Eesti ja Põhjamaade muusika kohtub laiema Euroopa klassikalise repertuaariga. Lisaks Erkki-Sven Tüüri loomingule esitab Eesti Festivaliorkester ja Paavo Järvi tuuri kontsertidel ka Arvo Pärdi teose "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks".