Alo Kõrve on Tallinna Linnateatris töötanud alates lavakunstikooli lõpetamisest 2002. aastal. "Sinna ma istusin ja sinna ma jäin," muigas ta saates "OP".

Tegelikult on nende aastate jooksul olnud hetki, mil ta on mõelnud, et peaks koduteatrist edasi liikuma.

"Ma ei tea, kas need on elu intervallid, aastad või millega need seotud on, näiteks mingi loomingulise asjaga, aga neid mõtteid on mul olnud küll ja veel."

Ka ametivahetusele on Kõrve mõelnud. Näiteks mõtles ta ühel hetkel, et võiks hoopis korstnapühkijaks hakata.

"Tundus kuidagi äge. Võib-olla ma loominguliselt ei lennanud või nii kõrget vaadet ei olnud ja siis mõtlesin, et oleks kuskil korstna otsas – tahmane, aga vaateväli on lai," rääkis ta, kuid tõdes, et arvatavasti kipuks ta peagi teatrisse siiski tagasi.

Hiljuti täitus Tallinna Linnateatril aasta uuenenud teatrimajas. Uues majas on näitleja sõnul hea olla: selles on oma roll nii tehnilisel võimekusel, mida maja pakub, kui ka inimestes, kes seal on. Samuti pakub Kõrvele rõõmu, et ta ei ole uuenduskuuri läbinud maja ja selle toimimist täielikult selgeks saanud.

Teatrimajas veedab näitleja kõige rohkem aega proovisaalis ja laval. Praegu on Kõrvel käsil proovid lavastusega "Teekond Damaskusesse". Samal ajal on tal mängukavas viis lavastust. Näitleja tunnistas, et kuigi ta naudib laval olemist, ei meeldi talle aeg, mis eelneb lavale minemisele.

"Ma ootan viimase hetkeni, et äkki ei pea lavale minema. Kui ma olen juba laval selle sees, siis küll. Kui sa tunned, et me oleme koos publikuga siin, teeme midagi ja äkki midagi ilusat sünnib sellest, kas ilus mõte või midagi, siis see on äge. Aga, see Alo, kuni ta ei ole jõudnud sinna selleks tegelaseks, siis on väike moment, et äkki see ei juhtugi täna."

Lisaks näeb Kõrvet ka teleekraanil seriaalis "Papsid", mis on ka populaarne noorte vaatajate seas. Noored on Kõrvele väga olulised.

"Täna me teame neid muresid ja kõike, aga noortes on ju nii palju ilu. Seda ei tasuks unustada selle juures, mis mured on tulnud," leiab ta.

Vananemist Kõrve ei karda. Tema näeb, et muutuses võib olla nii häid kui ka halvemaid külgi, kuid täna tunneb ta ennast füüsiliselt krapsakamana kui kümme aastat tagasi. Selles võib olla oma roll ka taliujumisel, mida ta on 11 aastat teinud.

"See ei ole minu jaoks sport ja keegi ei peaks eda niimoodi võtma, siis võib haiget teha. Seda peab tajuma ja tunnetama, miks sa teed seda," usub ta.

Ööhakul ujumine annab võimaluse mõelda kõigele, mis muutub. Nii jälgib Kõrve kuufaaside ja aastaaegade muutumist. Kuuga meeldib talle ka suhelda – talle meeldib saata häid soove päeva jooksul nähtud inimestele, kelle puhul ta arvab, et kuu võiks neile jõudu saata.