Raes tekkis ise festival ({{commentsTotal}})

See on installatsion.
See on installatsion. Autor/allikas: Kilian Ochs/ foto: Janno Bergmann

6. septembril avati Rae Kunsti Platsis julge koloriidi ja psühhedeelsete mustritega Pusa maalinäituse „Aed“, 9. septembril avatakse Vaskjala külas maakunsti keskkonnas Kilian Ochsi installatsioon „Kes seisnud selgimata pilgu eel“. Paar asja veel ja ongi pidu.

Installatsioon on inspireeritud kuulsast sisedialoogist, millega Johann Wolfgang von Goethe juhatab sisse oma värsstragöödia „Faust“ esimese köite. Seal kõneleb ta varjudest, piltidest ja mälestustest, mille ta arvas olevat kadunud, kuid mis nüüd taaselustuvad tema meele sügavustest, muutes praeguse hetke ja mineviku, reaalsuse ja unistuste maailma vastupidiseks.

Astudes nn musta kasti, on vaataja röövitud sellest maailmast ning jõudnud piirini kujutlusvõime ja reaalsuse vahel. Võimalik, et järgnevalt seab ta kahtluse alla nii oma taju pädevuse kui ka vaimse tervise. Kujutised, mida presenteeritakse installatsiooni sisemuses, pärinevad installatsiooni autori vanaema fotoalbumist ja kannavad endas saladust. Installatsioon on üles ehitatud eesmärgiga taasluua vaatajas samaseid hallutsinatsioone, mida koges kunstnik, kui vaatas esmakordselt neid fotosid. See on kogemus, mis võib meile meelde tuletada hirmuäratava tõe, et isegi kui me arvame end olevat minevikuga lõpparve teinud, siis ei pruugi minevik olla meiega veel lõpetanud.

Kilian Ochs sündis 1980. aastal Pforzheimis (Saksamaal). Ta kasvas üles tööliste ja tehnikute perekonnas. Tema varajane huvi puhta loogika reaalsuse vastu koos vajadusega selgelt väljenduda tõi ta esmalt kirjutamise juurde ning 2002. aastal oli ta 22-aastaselt valmis alustama õpinguid Karlsruhe Disainiülikooli filosoofiaosakonnas. Samas valdas teda tung liikuda füüsilise maailma ja ideede maailma vastuolude lahendamise suunal, seega otsustas ta osakonda vahetada juba esimesel semestril ja jätkas õpinguid Karlsruhe Disainiülikooli meediakunsti osakonnas, mille ta lõpetas 2010. aastal. 2009. aastal liitus ta Eesti kunstnike grupi "Kunstikonteiner" tegevusega. Ta on esinenud oma teoste ja installatsioonidega mitmetes Euroopa riikides, Türgis ja Venemaal. Kunstnik elab ja töötab hetkel Tallinnas (Eestis).

Esmaspäeval, 11. septembril aga hakkab valimisreklaamide ümbertöötamine kaasaegseks kunstiks. Eesti Kunstiakadeemia magistrandid kasutavad vallavanem Mart Võrklaeva valimisreklaami Jüri alevikus lõuendina, et luua uus kaasaegse kunsti objekt, mis jääb üles paariks nädalaks vaatamiseks ja pärast seda suundub maakunsti keskkonda Vaskjala külas.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: