Valgusinstallatsioon "Firewall" uurib kogukonna, kaitse ja piiri lähedal elamise teemasid. Vormid viitavad nii kortermajade arhitektuurile kui ka nutitelefoni ekraani proportsioonidele. Moodulitest saab kujutis, milles võib näha elamukvartalit, kaitserajatist või hoopis labürinti. Kunstnik ütles, et "Firewall" on metafoor digitaalsest tõkkest, mis meid samaaegselt kaitseb ja isoleerib. "Narva asub erinevate kultuuriliste, keeleliste ja meediaruumide ristumiskohal, ja see on minu jaoks ideaalne koht piiride ja kooseksisteerimise üle järele mõelda," selgitas ta.

Installatsioon hakkab seisma Pähklimäel Rahu tänava ja Kangelaste prospekti ristmiku lähedal, metsa ja linnakeskkonna piiril. "Peegelduv pind ei kajasta ümbritsevat maailma üks-ühele, vaid see moonutab, killustab ja deformeerib kujutist, ning loob tunde ebastabiilsusest ja pidevast muutumisest. LED-elemendid aktiveeruvad hämaruse saabudes ning muudavad installatsiooni helendavaks signaalide võrguks." sõnas Shupliak.

Teos valiti välja 37 esitatud kavandi seast. Pärast põhjalikku arutelu valis žürii koosseisus Peeter Tambu (Narva peaarhitekt), Kaie Enno (Narva arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna juhataja), Denis Girenko (Narva linnakunstnik), Johanna Rannula (NARTi juhataja), Kristi Kongi (kunstnik, EKA maaliosakonna juhataja), Taavi Talve (kunstnik, EKA installatsiooni ja skulptuuri osakonna juhataja), Linda Li Arro (arhitekt, LARStuudio) ja Ra Martin Puhkan (arhitekt, Stuudio TÄNA) välja Shupliaki teose. Rannula toonitas, et žürii töö ei olnud üldsegi mitte lihtne, kuna tegemist on üsna nõudliku asupaigaga. "Shupliaki installatsioon sobib antud asukohta linnaäärsel ristmikul aga suurepäraselt. See ühendab, süvendab ja valgustab linnaruumi."

Vitalii Shupliaki loomingus on esindatud videoinstallatsioonid, maalikunst ja performance. Tema huviorbiidis on ränne, identiteet ja piiriküsimused. Shupliaki töid on eksponeeritud KINDL-is (Berliin), YermilovCentres (Harkiv), IZOLYATSIAs (Kiiev), MOCAK Muuseumis (Kraków), CSW Łaźnias (Gdańsk), MACAN Muuseumis (Jakarta) ja Rahvusmuuseumis (Poznań). Ta realiseeris "Firewall" kontseptsiooni esimest korda 2024. aastal Saksamaal, kus teos pälvis preemia "Förderpreis Kunst+Stahl". Narva loodav versioon saab olema selle idee oluliselt mastaapsem ja tehniliselt keerukam edasiarendus.

Kunstnik viibib residentuuris kaks kuud, mille jooksul ta koordineerib installatsiooni loomist. Kunstnikule pakutakse loomingulise stipendiumi 3000 eurot, tootmiskulud kaetakse 11 000 euro ulatuses ning transpordikulud hüvitatakse 1000 euro ulatuses. Projekti raames toimuvad ka korteriühistutele suunatud töötoad avaliku ruumi valgustamisest.

Narva kunstiresidentuur korraldab NAIRi koostöös Narva linnavalitsuse arhitektuuri- Ja linnaplaneerimise ametiga kolmandat aastat. Programm toob kaasaegse kunsti avalikku ruumi ning edendab dialoogi kunstnike ja kohalike elanike vahel. 2024. aastal lõi Leedu arhitekt Augustas Lapinskas installatsiooni "Tuhast", mis võeti Narva elanike poolt soojalt vastu, ning 2025. aastal avas Ukraina skulptor Ihor Tkatšivskõi Stockholmi väljakul metallist skulptuuride seeria "Inimeseks olemise rõõm".