Haapsalu pani eesti keele aasta tähistamisel rõhu õpilasuurimusele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Haapsalus tähistati eesti keelele pühendatud päevaga nii tänavust eesti keele aastat kui ka 150 aasta möödumist Haapsalust pärit keelemehe Ferdinand Johann Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu ilmumisest. Fookuses olid keele ja kirjanduse teemalised õpilastööd ning üleriigilisel konkursil "Ood eesti keelele" osalenud projektid.

Üritus "Alguses oli sõna" tõi kohale Hiiumaa gümnaasiumi, Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Noarootsi gümnaasiumi õpilased, kes tutvustasid oma praktilisi töid ja uurimusi. Oskus uurimust kirjutada on laiema tähtsusega, kui ainult ühe aine raames omandatud teadmised.

"Ta on üks ülimalt oluline eeltöö minemaks ülikooli, sest ülikoolis ei kirjutata enamasti ühtegi kirjandit ega etteütlust, aga kindlasti tehakse seal palju uurimuslikke töid, referaate ja muid. Sellise kogemus ja oskuse, justnimelt oskuse ja pädevuse peab õpilane saame kaasa gümnaasiumist ehk kuidas teha teadustööd," rääkis Läänemaa Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock.

Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilane Anna-Maria Mustkivi uuris kirjandusõpikute ja intervjuude näitel, kuidas on aja jooksul muutunud kohustuslik kirjandus. Ta tõstis esile, mida akadeemilises stiilis töö kirjutamine noorele õpetab.

"Laiemalt kindlasti aja planeerimist ja kuidas iseseisvalt selliste asjadega hakkama saada. Töö suhtes vormistamised ja viitamised ja tsiteerimised ja refereerimised on sellised olulised."

Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilastööde hulgas on Tiina Brocki sõnul olnud aastate jooksul lisaks uurimustele ka luuleloomingut. Praegune vilistlane Karl-Christoph Rebane andis näiteks Hooandja ja Kultuurkapitali abil õpilasena välja luulekogu "Artokraatia".

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: