"Mul on väga palju aastate jooksul hetketabamusi, lavalisi tabamusi, muusikalisi tabamusi, aga planeeritud ja läbitunnetatud portree kätkeb endas midagi veidikene laiemat. Ega foto ei ole kunagi tõde ja seda tõde ei ole mõtet sealt üldse otsida, aga ma arvan, et seda raamatut on selles mõttes põnevam vaadata, et sõltuvalt oma tujust, oma tunnetest, oma taustsüsteemist võivad need portreed rääkida erinevatel hetkedel erinevaid lugusid," selgitas Kikkas "Aktuaalsele kaamerale".

Kikkas lisas, et mõned pildid saavad esimesest hetkest peale armsaks ja siis saavad nad topeltarmsaks, kui aastate kiht nendele kuhjuma hakkab. "Ja sul on võimalik selle inimesega uuesti ja uuesti töötada, vahepeal sa oled saanud sõbraks, vahepeal on tekkinud kihistusi sinna juurde, nii et võib-olla see on selle raamatu kõige suurem väärtus üldse, et ma võin öelda, et see raamat on sõpradest, kes on tekkinud läbi fotograafia ja muusikaarmastuse," arutles Kikkas.

Ajakirjanik Neeme Raud rändas albumi jaoks koos muusikutega mööda maailma, et uurida ja tajuda, mis on muusika nende jaoks ja kust see tuleb. Raua sõnul muutusid raamatu jaoks tehtud intervjuud huvitavaks, kui muusikud rääkisid suurest austusest, mis neil muusika vastu on. "Nagu Arvo Pärt ütles, et ta ei teagi, see on kõik nii suur, et see on ime, et me inimesed saame üldse selle muusikaga sina peale või kõneleda selle teise maailmaga," selgitas Raud.