"Kui ma lugesin, et välisminister Urmas Reinsalu on kuulutanud Vana Baskini teatri huumori julgeolekuasutuseks, siis ma hakkasin tõesti homeeriliselt naerma, ta on küll igasugu pada suust välja ajanud oma karjääri jooksul, aga see on üks paremaid pärle, millega ta on hakkama saanud," ütles Jaak Allik ja tõdes, et hetkel räägivad poliitikud lihtsalt teemast, millest nad midagi eriti ei tea. "Mind huvitab, kas koalitsioonierakondade juhid või ka antud hetkel suud lahti teinud Reinsalu, Helme ja Aab on näinud mõnd selle teatri lavastust, et seda asja tõesti arutada."

Teatrikriitiku sõnul on ta viimastest aastatel olnud teatriauhindade žüriis, mistõttu on tulnud vaadata ära umbes 100 uuslavastust. "Seega olen ma ära näinud ka kõik Vana Baskini teatri viimase paari aasta lavastused," selgitas ta ja mainis, et kuna teater annab sadakond etendust aastas, siis ilmselt peab neile ka publikut jaguma. "Tuleks siiski vaadata seda, kuidas see teater sündis, mis oli tema sünnil eesmärgid ning siin ma julgen siiski kaasa rääkida, sest mul oli Baskiniga hea vahekord, seda näitab ka see, et sugulased palusid mul tema matustel suu lahti teha."

"Kui Eino Baskin selle teatri 2004. aastal lõi, siis oli see kodanlik kangelastegu, et ta lõi uuesti oma teatri," mainis ta ja kinnitas, et Vana Baskini sõitmine mööda Eesti rahvamajasid ei olnud tema esialgne eesmärk. "Ta tahtis ikka statsionaarteatrit, mille nimel ta võitles aastakümneid," selgitas Allik, rõhutades, et hetkel ei tööta Vana Baskini teatris enam aga ühtegi näitlejat. "Seal ei ole alalist truppi, seal ei ole tehnilisi töötajaid, see on produtsendi kontor, mida Aarne Valmis peab."

Samuti kinnitas Jaak Allik, et need näitlejad, kelle pärast Baskin selle teatri kunagi lõi, tegelevad ka mitmete teiste projektidega. "Egon Nuter on Tallinna linnateatri näitleja ning ka Anne Veesaar ja Liina Tennosaar astuvad siin-seal üles, seega seda probleemi, et selle teatri kadumisega keegi tööta jääks, küll ei ole."

"Hetkel ei ole see enam mitte Baskini teater, vaid ikkagi pigem Eero Spriidi teater, kes seal põhiliselt lavastab, vahel on ka mõned erandid olnud," selgitas ta ja tõdes, et las Spriit siis lavastab, kui inimesed seda ka vaadata tahavad. "Kas riik seda ka toetama peab, on aga pädeva komisjoni asi, kelle seadus on pannud seda asja otsustama."

"Neid inimesi, kes spetsiaalselt ainult Vana Baskini teatris käivad, ei ole Eestis," rõhutas teatrikriitik ja tõi ka välja, et Eestis on unikaalne olukord, kus meil ei ole ühtegi asustatud punkti, mille kaugus kutselisest teatrist oleks rohkem kui 100 kilomeetrit. "Seetõttu on kõigil inimestel, kes ikkagi teatris käia soovivad, see võimalus ka olemas," mainis ta, lisades, et samas on muidugi tore, kui nad käivad ka rahvamajades. "Ma olen rääkinud rahvamajade juhatajatega, kes on öelnud, et see maksuvõimeline baas on umbes ühele etendusele kuus."

"Ma tahaksin meelde tuletada ka seda, et Baskin on läinud teatriajalukku terava sotsiaalse satiiriga," sõnas Allik ja tõdes, et teda ei peeta mitte Eesti parimaks või isegi ainukeseks komöödialavastajaks, vaid just suurepäraseks satiirikuks. "Praegu Vana Baskini teater ei kanna mingit ühiskondliku satiiri elementi."