Tallinn otsustas toetada Sakala 14 asuva väärtusliku hoone lammutamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinnas Sakala tänaval ülejäänud tänavajoonest eespool asetsev hoone majanumbriga 14 on muinsuskaitseameti hinnangul väärtuslik ja tuleb säilitada, kuid olukorda analüüsinud linnavalitsus leidis, et üksikhoonena pole see siiski nii silmapaistev, et seda kaitsta ning maja tuleb parema tänavaruumi loomise nimel lammutada.

Tallinna transpordiamet tegi ligi pooleteise aasta eest ettepaneku kaaluda Sakala 14 hoone lammutamist, sest teistest hoonetest eespool asuv maja ei lase Sakala tänavale piisavalt laiu jalg- ja kergliiklusteid rajada. Muinsuskaitseamet pöördus seepeale linnaplaneerimise ameti poole, juhtimaks tähelepanu asjaolule, et tegu on kultuuriväärtusliku puithoonega, mille puhul on tehtud ettepanek see riikliku kultuurimälestisena kaitse alla võtta.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles ERR-ile, et linna seisukoha järgi ei ole hoone sedavõrd väärtuslik, et seda säilitada.

"Küll aga on seal teatud väärtuslikke detaile, mis kindlasti vajavad säilitamist, nagu ahjud ja sisetrepp," sõnas ta.

Ehkki kavandatavale Rävala puiestee läbimurdele Sakala tänaval asuv hoone ette ei jää, siis Novikovi sõnul näeb linna arenguvisioon ette, et seal oleks kergliiklustee ja tänav peaks muutuma rahustatud liiklusega kahesuunaliseks tänavaks.

Esmaspäeval saatis Novikov muinsuskaitseametile kirja, kus neid linna seisukohast teavitas. Ta tõi kirjas välja, et Sakala 14 hoone ees on tänavaruumi laius vaid 9,5 meetrit, mujal on see aga vähemalt 3,8 meetrit laiem.

"Oluline on, et linnasüdames oleks tagatud tänavaruumis lühiajalise pikiparkimise võimaldamine, mis tagab ligipääsetavuse ka eakatele ja vaegliikujatele. Vajadus on ka tänavahaljastuse terviklikkuse tugevdamiseks leida asukohad üksikutele puudele, mis saaksid olla vaheldumisi parkimiskohtadega. Ka peame vajalikuks, et igal linnakeskuse tänaval oleks mugav ja turvaline sõita jalgrattaga," põhjendas ta lammutamisvajadust.

Sakala 14 on viimane vanem säilinud puithoone sellel tänaval. Maja on ehitatud 19. sajandi teisel poolel ja Novikov möönis, et üksikhoonena on see kindlasti ajalooliselt väärtuslik objekt.

"Eksperthinnangu kohaselt olid sellised linnavilla tüüpi kahe suure korteriga hooned omal ajal väga tüüpilised ja levinud. Ka Sakala tänaval oli selle ajastu puitmaju palju (veel hilja aegu oli neid kolm, moodustades omamoodi ansambli). Viimane säilinud hoone tundub alati eriline, kuid see ei tohiks tõsta hoone väärtust ega olla piisavaks põhjenduseks aastakümneid tagasi alustatud tänavaruumi uuendamise lõpetamisest loobumiseks ja hoone säilitamiseks," kirjutas ta muinsuskaitseametile.

Abilinnapea lisas, et tegemist on ainsa kahekorruselise puithoonega kõrgete kivimajade vahel ja hoonet ei sobi pealeehitamise teel laiendada. Kui maja alles jätta, ei ole võimalik luua ka nüüdisaegsete tänavaruumi. Samuti leiab Tallinn, et see maja on projekteeritud tagasihoidliku hoonena teiste sarnaste hoonete rivis ning seda ei ole võimalik käsitleda kui arhitektuurset dominanti praeguseks väljakujunenud linnaruumis.

"Hoone asend, mõõtkava, fassaadide asetus ja selles peegelduv sisemine ruumilahendus mõjuvad kujunenud linnapildis juhuslikuna, anakronismina, mistõttu saab hoonet käsitleda olulisena üksnes ajaloolisest seisukohast," lisas Novikov.

Ka leiab pealinn, et eksperthinnangus esitatud analüüs on moonutatud, kuna seal on maja võrreldud teiste samal ajal ehitatud luksuslike puitmajadega, kuid mitte kõigi Tallinna kesklinna sama vanade luksuslike puitmajadega.

Novikovi sõnul sobiks krundile ehitada sama kõrge ja samasuguse ehitusjoonega hoone nagu naabermajad ning linnaehituslikult on põhjendatud rajada sinna üürikortermaja, et võimaldada taskukohast elamist linnakeskuses.

Lähiajal maja siiski veel lammutama ei hakata - abilinnapea märkis, et praegu on tegu lihtsalt seisukohaga, mille linn lähtuvalt muinsuskaitseameti pöördumisest kujundas.

Sakala 14 on muinsuskaitseameti andmetel üks vähestest uhkematest puidust kodanlaseelamutest, mis on südalinna piirkonnas säilinud. Hoone teeb harukordseks siiani säilinud algupärane rikkalike puitkaunistustega fassaadilahendus. Ajaloolistest puitdetailidest on alles vana laudis, nurgaliistud, varikatusega kahepoolne välisuks ja palju muud.

Muinsuskaitsjate hinnangul väärib eraldi tähelepanu ka hoone interjöör. Seal on säilinud algupärane ruumiplaneering ja näiteks kahhelahjud, peegelvõlvlaed, puittrepid ja metallmanustega siseuksed.

Detsembris kinnitas amet ERR-ile, et nende arusaam on samasugune nagu varem ehk maja tuleks säilitada.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: