Linda Järve. Valentina – naine kuulsalt fotolt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kosmoselaeva Sojuz start.
Kosmoselaeva Sojuz start. Autor/allikas: EBU

17. märtsil teatas Venemaa Kosmoseagentuur, et 84aastasena suri Valentina Gagarina, maailma esimese kosmonaudi Juri Gagarini lesk, kes elas pärast oma mehe hukkumist veel 52 aastat. Tähelinn leinab, kirjutab Linda Järve oma blogis Kruusatee.

Valentina Gagarina sündis 15. detsembril 1935 Orenburgis, tema sünninimi oli Valentina Gorjatšova. Juri Gagariniga abiellus ta 1957. Kui Juri Gagarin maailma esimese kosmonaudina 12. aprillil 1961 oma õnnestunud kosmoselennu sooritas, sai ka Valentina maailmakuulsaks. Õigupoolest sai maailmakuulsaks foto, millel naine Juri õnnelikust maandumisest teada saades pisaraid pühib. See foto, mille tegi Venemaa tuntumaid ajakirjanikke Vassili Peskov, ilmus noil päevil vist küll kõigis maailma olulisemates väljaannetes.

Repro raamatust "Sammud kastes".

Kui Juri 1968. aastal lennuõnnetuses hukkus, jäi Valentina üksi kasvatama nende kaht tütart. Ta elas ja töötas Moskva lähedal Tähelinnas (Zvjozdnõi Gorodok), kus oli kosmonautide ettevalmistuskeskuse laborant, kuni pensionile jäi. Iseloomult tagasihoidlikuna ei suhelnud ta ajakirjandusega, küll aga on avaldanud ühe mälestusteraamatu Juri Gagarini kohta, kellele ta kogu eluks truuks jäi. Tema surma põhjust pole ametlikult teatatud.

Tsiteerin Vassili Peskovi artiklit "Tee tähtede poole", mis ilmus Komsomolskaja Pravdas 12. aprillil 1961 (vt V. Peskov "Sammud kastes", Eesti Raamat 1967, tlk Otto Samma):

"Kogu maailm kuulab praegu Gagarinit. Kogu maailm peab teda omaks. Ta on Maa poeg. Maa kuulab ja ootab teda. Selles toas aga on tema naine ja kaks last: Leena ja Galja. Naist kutsutakse Valjaks. Me õnnitleme teda. Ta kohmetub, rõõmustab, närvitseb. Kümned keerulised tunded on praegu selle naise hinges, ja kõik need peegelduvad tema näol. Mees on kosmoses! Ta räägib, et kõik on hästi... Väriseva käega kirjutab naine koolivihikusse tunde ja minuteid. Ta ootab, ta ei saa rääkida. Tuba on täis naabreid, kes ka kuulavad.
"Isa..." ütleb väike Leena ja jätab õuna söömise katki.
"Lend jätkub! Piloot-kosmonaut Juri Gagarin tunneb end hästi." Naine keerab raadionuppu, pühib peoga pisaraid ja naeratab..."

Ja veel samast loost, Gagarinite perekonna pildialbumis olevate fotode kohta:

"Veel üks leht, ja me kohtume esimest korda Valjaga. Valja on meditsiiniõe valges kitlis. Selle kõrval veel üks foto – tal on ilus kleit seljas. On näha, et see pilt on just Juri Gagarini jaoks tehtud. Valja loal märgime bloknooti fotole kirjutatud read: "Jura, pea meeles, et oma õnne sepad oleme meie ise. Ära lase saatuse ees pead norgu. Pea meeles, et ootamine on suur kunst. Hoia seda tunnet kõige õnnelikuma hetkeni.  9. märtsil 1957. Valja.""

Ja pärast maandumist:

""Elus! Mu kallis!" Üle naise põskede voolavad pisarad, ta suudleb tütart. Naabrid suudlevad ja õnnitlevad teda. Me teeme viimased pildid. Kui järjekord meieni jõuab, surume õnneliku naise kätt.
Gagarin... Kui palju kordi nimetatakse nüüd maa peal lihtsat vene nime! Major Gagarin... Naise jaoks on ta lihtsalt Jura. Ja Leenakesele lihtsalt isa. Aga Maa nimetab teda oma Pojaks ja on tema üle alati uhke..."

Raamatus "Sammud kastes" on foto allkirjaks: "Valentina Gagarina. Foto on tehtud sel hetkel, kui teatati: "Hakkas maanduma.""

Lühidalt ka kuulsa foto autorist Vassili Peskovist, kellega noore ajakirjanikuna Moskvas tuttavaks sain ja kellele veidi hiljem, 1978. a vahendasin Noorte Hääle lugejate kollektiivse intervjuu küsimusi ning  toimetasin ja tõlkisin tema vastuseid, mis ilmusid ajalehes 5. mail 1978 ja on ka 1980. a ilmunud kogumikus "Meie sõbrad, meie tuttavad III", lk 489-499.

Vassili Peskov (14. märts 1930 – 12. august 2013) oli aastakümneid Komsomolskaja Pravda erikorrespondent, kes kirjutas suurepäraseid lugusid ja tegi huvitavaid fotosid.  Ka juhtis ta palju aastaid populaarset telesaadet "Loomariigis". Ta armastas oma elukutset, armastas ringi liikuda ja uudseid muljeid saada: "Mina aga liigun oma õngekesega mööda jõge ja ootan, kuni saak näkkab. Minu kalakesed on tillukesed, kuid see-eest saak alatine ja sellel kalalkäigul, mida eluks kutsutakse, näen ma palju huvipakkuvat." Väga tuntuks sai Peskov ka oma kirjutistega 1990ndatel aastatel taigaüksinduses leitud muust maailmast rohkem kui viiekümneks aastaks eraldunud Lõkovite perekonna kohta.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: