Marko Lõhmus: kriisinõukogu tahab aidata vabakutselisi muusikuid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti Muusikanõukogu kutsus kokku kriisinõukoja, mis kaardistab viirusnakkuse levikuga kehtestatud eriolukorra tõttu tekkivaid tagajärgi Eesti muusikavaldkonna loovisikutele, kontserdikorraldajatele, organisatsioonidele ja ettevõtjatele.
Klassikaraadio saates "Delta" oli külas Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige Marko Lõhmus, kes kommenteeris, milline seis on täna, kuidas tekkinud krahhi ületada, mil moel loomeinimeste probleeme saaks leevendada ja milliseid lahendusi oleks võimalik rakendada kohe.

13. märtsil hakkas muusikanõukogu koguma andmeid – millised on kahjud ja tagajärjed sellele situatsioonile. "Andmeid kogusime kokku palju – ligi 1000 kirjet," selgitas Lõhmus. "Järgmine samm muusikanõukogu poolt oli teha ettepanek, et meie liikmeid laiemalt kaasata, ka ministeeriumit ja kultuurkapitali ja seejärel otsustada, mida edasi teha."

"Esmalt otsustasime selle, mida me ei tee – me ei ennusta ja me ei hädalda. Tuleme selles situatsioonis appi meie muusikutele. Jagame informatsiooni võimalikult kiirelt ja täpselt. Me mitte ainult ei kaardista ärajäänud kontserte, vaid püüame aru saada sellest, milliseid muutuseid see valdkonnale kaasa toob," kõneles Lõhmus ja lisas, et muutused on jagatud kolme stsenaariumi. "Esiteks, kui kriis kestab mai alguseni, tähendab see kindlasti mingit muudatust kontserdielus. Teiseks, kui eriolukord sõidab sisse suvisesse festivaliperioodi, siis on tegemist tõsise muudatusega muusikute sissetulekus. Kolmandaks ajateljeks võtsime septembri alguse."

Lõhmus kinnitas, et kriisinõukojal on kaks töösuunda. "Meie eesmärgiks on aidata riiki informatsiooni kogumisega ja selle analüüsimisega oma valdkonnas ja teisest küljest informeerida operatiivselt loovisikuid ja korraldajaid sellest, mis võimalused täna on," kõneles ta.

Alaliitude kaudu on kriisinõukojani jõudnud uusi probleeme. "Näiteks on keerulises olukorras koorijuhid, kelle töö ei saa läbi interneti toimuda. Koorijuhtimine on sotsiaalne tegevus, mis nõuab küünarnukitunnet. Nende tegevus on täielikult seiskunud," avas probleemide sisu Lõhmus. "Teiseks probleemiks on instrumendid. Paljud muusikud ei saa pille harjutada, sest hooned on suletud."

Vabakutselised muusikud on raskes olukorras. "Vabakutseliste loomisikute põhisissetulek tuleb kontserttegevusest ja nüüd nad ei kvalifitseeru Loomeliitude seaduse järgi miinimumpalga saajateks, et anda neile loometoetus," rääkis Lõhmus ning kinnitas, et selle probleemiga kriisinõukogu tegeleb. "Arutasime, milliseid muudatusi oleks kiirelt seaduses vaja, et valdkonnale appi minna."

Isegi kui kriis saab läbi mai algusega, tuleb siiski teha tööd kultuuritarbimise osas. "Peale kriisi ei tarbi inimesed enam nii palju kui enne – see tähendab vähem külastajaid ja vähem piletitulu. Õnneks on meil mudelid ja teadmised eelmisest kriisist, kuidas sellest olukorrast väljuda," lausus muusikanõukogu juhatuse liige Lõhmus.

"Pärast sellist kriisi oleme rohkem valmis. Muutused, mis tulevad, võivad olla inimtekkelised aga ei pruugi. Oskame me lahendada probleeme kiiremini ja anda abi tõhusamalt," kõneles eesootavatest muutustest Lõhmus ja tõdes, et ta loodab, et käesolev kriis noori muusikuid ära ei ehmata.

Toimetaja: Laura Pärnpuu

Allikas: Delta

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: