"Eestit peetakse e-riigiks, kuid digitaalseid väljaandeid, nagu e-raamat, e-ajakiri, e-ajaleht ja audioraamat, maksustatakse üldise ehk 20-protsendise käibemaksumääraga. See on kõrgem kui paberväljaannetel, sest paberil ilmuvaid raamatuid ja perioodikat maksustatakse 9-protsendise käibemaksumääraga," kommenteerib kultuuriministeerium käibemaksumuutuse eelnõud oma kodulehel.

2018. aastal registreeris ISBN agentuur ligi 3800 nimetust, neist esmatrükke ligi 3500.

"Samas teeb muret, et raamatute tiraažid vähenevad," ütles Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Kaidi Urmet e-väljaannete käibemaksualandust toetades. "Raamatud ei ole esmatarbekaup ja need konkureerivad kõigi teiste vaba aja veetmise viiside ja vormidega. Ometi sõltuvad meie teadmised, oskused, võib öelda, et kogu meie kultuuri säilimine lugemusest. Seepärast vajab kirjandus- ja kirjastamisvaldkond erilist tähelepanu ja toetust, et raamatud jõuaksid võimalikult laia lugejaskonnani sõltumata sellest, kas tegemist on väärt ilukirjanduse või lasteraamatuga."

Euroopa Liidus jõustus e-väljaannetele alandatud käibemaksumäära kehtestamise võimalus juba tunamullu. Euroopa Kirjastuste Föderatsiooni andmetel on e-raamatute käibemaksumäära alandatud 12 Euroopa Liidu riigis ja Norras. Viimases on see viidud lausa nullini. Euroopa Liidu maades on e-raamatute maksumäär mõnest protsendist kümmekonna protsendini.

Tartu Ülikooli meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringu juht, ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm nentis, et eestikeelse paberajalehe lugejaskond on üha väiksem: "Selle hulgas on valdavalt vanemad ning kõrgema haridusega inimesed. Nende hoidmisega eestikeelses inforuumis ei tule näha eraldi vaeva, sest vanemas eas on meediakasutuse harjumused välja kujunenud ning neid hõlpsasti ei muudeta."

Emori meediapäeva andmetel loeb 15-19-aastastest noortest trükiväljaandeid vaid 15% ning veebiportaale ja digilehti vaid 40% vanuserühmast. Viimases arvus kajastub eelkõige tasuta kättesaadav osa veebiuudistest, pealkirjad ja juhtlõigud. Digiväljaannete osakaal on loetava hulgas kaduvväike.

"Küll aga on kriitilise tähtsusega nooremate põlvkondade toomine eestikeelsesse inforuumi ja selles hoidmine. Praegu on digiväljaannete lugejate osakaalud väikesed – ning erakordselt väikesed on need nooremate Eesti elanike hulgas. Eestikeelne digitaalne sisu on noorte jaoks võrreldes globaalselt kättesaadava ingliskeelse sisuga kallis ja väheatraktiivne," rääkis Kõuts-Klemm.

Kas ühtlane maksualandus 9 protsendini on see võlutrikk, mis võimestab meediaettevõtteid pakkuma kvaliteetset sisu?

"Atraktiivne päevakajaline digiajakirjandus eeldab meediaettevõtetelt võimekust investeerida innovatsiooni ja kvaliteeti. Sellise väljaande tegemine nõuab multimeedia võimaluste kasutamist, nii kirjasõna, audio kui video loomist. Praegu loovad erameediaettevõtted digiväljaandeid ettevõtete sisemiste ressursside arvelt ja see on kahjumlik missiooniprojekt," ütles Kõuts-Klemm.

Tema hinnangul ei jõuta enne kümmet aastat olukorda, kus kvaliteetse eestikeelse digitaalse sisu tegemine hakkab end ära tasuma. Enne võivad väiksemad meediaettevõtted turult kaduda ning pikemas perspektiivis kannatab suuremate digisisu pakkumise kvaliteet.

"Mahuka meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringu (2019) tulemusena pakume välja, et digiväljaannete maksumäära langetamine on minimaalne, mida saab riik teha eestikeelse digiajakirjanduse jätkusuutlikkuse toetamiseks," lisas Ragne Kõuts-Klemm. "Eestikeelne ajakirjandus on keele ja kultuuri uuenemise katalüsaator, digiväljaanded võimaldavad eestikeelset arutelu oluliste ühiselu teemade üle hoida avalikkuse tähelepanu all. Nooremaid põlvkondi on võimalik eestikeelses inforuumis hoida ning selle tegemiseks on viimane aeg.

Maksulangetust e-väljaannete kontekstis arutab valitsus.

"Seisame valiku ees, kas astume olulise sammu edasi või osutub ühiskondlike arutelude tõkkeks digilõhe, mis ei seo ühiskonna eri gruppe enam ühtsesse teadmiste ruumi. Digikultuuriaastal, ja miks mitte ka praeguses koroonaviiruse tõttu välja kuulutatud eriolukorras, on paslik selle üle tõsiselt mõelda," hindab olukorda kultuuriministeerium.