Arvustus. The Orb viib endiselt tähtede vahele

Uus album
The Orb
"Abolition Of The Royal Familia" (Cooking Vinyl)
7/10
Väsimatu helimeistri Alex Patersoni eestvedamisel juba 32 aastat tegutsenud muusikakollektiivile The Orb on karjääri vältel nii austajad kui kriitikud ette heitnud, et ambient house'i teerajajad lasevad vana rasva peal liugu ning ei lao letti midagi uut ja üllatavat. Samas ei pea väljendi "vana rasv" tähendus alati negatiivses võtmes olema, sest see annab ka mõista, et adresseeritaval on ulatuslikud oskused, kogemused ja rikas teadmistepagas, kuid tema hetketulemused ei küüni varasemate suurepäraste saavutuste lähedale. Tihti on aga nii, et kui vana rasva peal liugleja võtab end kokku, seab eesmärgid ja pingutab nende täideviimiseks, võib sündida midagi tõeliselt ilusat.
The Orb ei pea enam kellelegi midagi tõestama. Nende esimene album "The Orb's Adventures Beyond The Ultraworld" (1991) kuulub elektroonilise muusika klassikute hulka, pannes paika ambient house'i stiiliraamid ja sidudes omapärasel viisil kokku tollase reivimaastiku populaarsed helimaailma nagu downtempo, acid ja techno. Järgmine album "U.F.Orb" (1992) saavutas võib-olla isegi ootamatult Briti tabelis esikoha, mis on elektroonikaplaatidele siiani pigem erakordne.
Kuigi ambient house'i säde on edasi antud artistidele nagu Huerco S, Terekke või Palmbomen, pole tänini keegi suutnud matkida The Orbi kosmilist veidrustest tulvil oluheli. Seitsmeteistkümnes album toob ka seekord välja atmosfääriliselt paksud helimüürid, soojad dub- ja breakbeat-võnked ning ka mõningased maitsekad poptoonid.
Kauane produktsioonipartner Thomas Faehlmann seekord kaasa ei tee, tema asemel on Patersoni kõrvale abipiloodina istekoha sisse võtnud The Orbi üks helitehnikutest Michael Rendall. Platsis on ka juba eelmistelt teostelt tuttavad külalisesinejad Youth, Roger Eno, Gaudi, David Harrow ning System 7i Steve Hillage ja Miquette Giraudy. Need muusikud on aastate jooksul nii paljudele The Orbi helimanipulatstioonidele kaasa aidanud, et võiks nimetada juba grupi auliikmeteks.
Albumi provokatiivne pealkiri ja kaas on indu saanud 18. ja 19. sajandi Inglise-Hiina oopiumisõdade aegsest Briti kuningakoja moraalselt kaheldava väärtusega poliitikast. Endine punkar Paterson tunneb siiani mässumeelsust valitseva süsteemi vastu, aga see ei kaja tema loomingust alati läbi, sest ambient ei ole just kõige tavapärasem sotsiaalkriitiline kunstivorm.
Nagu The Orbi puhul tavaks saanud, leidub värskel plaadil tantsulisemaid palu, millele vastukaaluks vahele põimitud pikemad tripikad ambientrännud. Tantsupõrandat teenivad Stephen Hawkingile pühendatud sügav techno-rada "Hawk Kings", 90ndate acid house'i vibratsioone kanaldav "Honey Moonies", raske bassi ja jungle-trummidega vürtsitatud "The Queen Of Hearts" ning päikselise diskogruuviga "Daze" ja "House Of Narcotics". Neist viimasel kahel on kuulda emotsioonirikkaid vokaale Andy Cainilt, kes on tuntuks saanud dub techno pioneeride Basic Channeli kõrvalprojektidest Round One ja Round Two.
Trummivaba helgetoonilise kõlaga osa esindavad siinsel helindil smooth jazz- mõjudega "Pervitin", drone'ilike kajamängudega "Afros, Afghans And Angels" ja psühhedeelne 12-minutine ilusmuusika retk "The Weekend It Rained Forever". Muidugi ei puudu plaadilt dub reggae, ilma milleta oleks The Orbi imelik ette kujutada. "Shape Shifters" algab nagu mõni Haruomi Hosono ambientkompositsioon, aga poole pealt moondub Jamaica helisüsteemidele omaseks saanud massiivse bassiga dub-träkiks, tuues ülesehituse osas meelde varasema hiti "Perpetual Dawn".
Sama rada jätkavad keha nõksutama ajav "Say Cheese" ja "Ital Orb", mis manavad silme ette kujutluspildi, nagu üritaks "Tähesõdade" filmist pärit kõrtsibänd mängida enda tunnusloole vahelduseks kosmilist ska'd.
Lõpetuseks tõmbab otsad kokku "Slave Till U Die, No Matter What U Buy", mis on ulmeline ümbertöötlus Dead Kennedyse ninamehe Jello Biafra paranoilisest ja düstoopilisest 1993. aastal ilmunud spoken word-palast "Message From Our Sponsor". Need lausutud sõnad kõlavad praegu prohvetlikult ja tekitavad hirmujudinaid: "Kõik põhiseadusest lähtuvad õigused on piiratud. Püsige kodus. Olge rahulikud. Ilma loata on keelatud koguneda rohkem kui kahel inimesel korraga. Olge vait! Olge õnnelikud! Alluge kõigile käskudele liigseid küsimusi esitamata!" Biafra räägib ka kohustuslikest uriiniproovidest ja allumatuse korral mahalaskmistest, aga nii hulluks praegune eriolukord loodetavasti ei lähe.
The Orbi esimeste albumite aegu oli elektrooniline tantsumuusika veel noor ning see andis tollastele artistidele palju mänguruumi avardamaks senikuulmatute helide piire. Seetõttu pole kohane nüüdset albumit võrrelda varaste klassikutega, mis on muutunud kordumatuteks ajastu märkideks.
"Abolition Of The Royal Familia" on kirev ja mitmekülgne ideedesulam, kust ei puudu väike nostalgianoot. Kindlasti ei kõla ta kaasaegsete elektroonikaartistide kõrval liialt äraeksinuna ega ole ka mingi reiviajastu kuldpäevade ürgjäänuk. Võta pilet ning The Orb avab endiselt ukse kõigile soovijaile oma tulnuklike heliuniversumite maailma.
Toimetaja: Valner Valme