Galerii. Sirje Helme: Ando Keskküla ärgitas kõiki kaasa mõtlema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Taasavatud Kumu kunstimuuseumis näeb kunstniku ja EKA endise rektori Ando Keskküla (1950–2008) retrospektiivnäitust, mis hõlmab kunstniku loomingut 1960. aastate lõpust 2000. aastate keskpaigani. Kumu kunstimuuseumi direktor Sirje Helme sõnas, et Keskküla kees ideedest, mida kõike võiks teha.

"Kas või see sama Patarei vangla, millest ta kujutas ette, et tuleb uus akadeemia koos kõikide galeriidega. Siis ei olnud veel Lennusadamat, aga ta kujutas ette, et seal võiks olla midagi Ahaa keskuse või leiutuskeskuse sarnast," rääkis Helme saates "OP".

Ta lisas, et neid ideid ei jätnud ta ainult endale, vaid tegeles nendega kogu aeg ja kaasas ka üliõpilasi. "Ta ärgitas kõiki kaasa mõtlema, ja 90. aastad oli aeg, kus kõik hea meelega ka kaasa mõtlesid."

Näituse kuraator Anders Härm tõdes, et ta fännas Keskküla kunsti teatud perioode. "Kindlasti 70. aastate teine pool, see teema kultusperiood – hüperrealismi periood – on mulle alati väga meeldinud. Samuti meeldis mulle osa tema 90. aastate interaktiivsetest asjadest." Härm tõi näiteks teose "Hull büroo" (1997) ja "Hingus" (1999).

Ta ütles, et üks asi, millega ta näituse kuraatorina rahu tegi, oli Keskküla 80. aastate looming. "Mul ei olnud tema 80. aastate loominguga suurt suhet. See tundus mulle liiga magus ja ülepakutud. Seal oli jubedaid rahvusromantilisi motiive sees. Seal oli mütoloogilisust ja ka sürrealismi ning see kõik tundus liiga eklektiline. Liiga ülepakutud selleks, et olla kuidagi tõsiseltvõetav."

Härm lisas, et kui hakkas sellesse süvenema, siis ta sai aru, et siin on lihtsalt toimunud mingi kiirendamisprotsess. "Ta töötab nagu mingisuguseid motiive läbi. See kindlasti ei ole periood, millega ta ise oleks rahul. Ta ise on ka tunnistanud intervjuudes, et 80. aastaid ta vihkas."

Keskküla sõber, kunstnik Leonard Lapin ütles, et kui vaadata Keskküla teoseid, siis ei tohi unustada ära, et ta õppis kõigepealt hästi joonistama. "Ta oli väga hea joonistaja. Akadeemilisi joonistusi tegi ta väga hästi. Seda on mõnedes töödes näha ka. Maalikunstist lööb see ka läbi." Lapin ütles, et kuigi teda pole väga enam võimalik millegagi üllatada, siis näitus kui tervik üllatab.

Lapini sõnul oli Keskküla jaoks oma loomingus realismist tähtsam metafüüsiline ruum – see, mis on selle näiva asja taga. Kunst sünnib seal, kus reaalsus annab natukene järele. Andole andis reaalsus järele. Lõppkokkuvõttes siiski väga karmilt. Ega tema elu ei olnud meelakkumine. Ta pidas igast kõrgeid ametikohti, aga nendel kohtadel on kaks külge."

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: