Digikultuuriaasta maikuu märksõnad olid heliraamatud, Veljo Tormis ja digikultuuri küsitlus

Digikultuuriaastal on lisaks eriolukorra tõttu digikanalitesse kolinud kultuurisündmustele põhjust rääkida ka teema-aasta programmis juba pikemalt plaanis olnud tegevustest. Maikuus olid neist aktuaalsemad heliraamatute turu tekitamine, Veljo Tormise virtuaalkeskuse esimesed sammud ja suur kultuuriküsitlus.
Heliraamatute turg
Digikultuuriaasta koos kultuuriministeeriumiga lükkab käima eestikeelsete audio- ehk heliraamatute turgu, mis toob heliraamatud inimeste taskutesse. Esimese sammuna lugesid ja loevad kriisiaja tõttu Eesti näitlejad sisse 50 eesti autorite raamatut Oskar Lutsu "Kevadest" Indrek Hargla "Apteeker Melchiori" lugudeni. Esimesed heliraamatud jõuavad kuulajateni jaanipäevaks. Heliraamatud tehakse kättesaadavaks eestikeelsetel veebiplatvormidel. Huvipakkuvat sisu on valmimas kõigile vanuseklassidele ja kõikides žanrites.
Veljo Tormise virtuaalkeskus
Lisaks Arvo Pärdile on suurtest heliloojatest keskus peagi ka Veljo Tormisel. Nimelt alustasid Veljo Tormise virtuaalkeskuse tegijad info levitamist ning nüüdsest saab suurmeistri loomingul ja keskuse käimalükkamisel silma peal hoida ka sotsiaalmeedia vahendusel.
Keskus avatakse veebis kogu maailmale külastamiseks 7. augustil, Veljo Tormise 90. sünniaastapäeval. Teabekanali eesmärk on tagada Veljo Tormise loomingupärandi kogumine, kättesaadavus, säilitamine, levimine ning rahvusvahelise tuntuse edendamine.
Digikultuuri küsitlus
Karantiini ajaks kolis kogu kultuur digikanalitesse ning see sundis kõiki osapooli uutmoodi kultuuri kogema. Tallinna Ülikooli Balti Filmi ja Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi (BFM) uurimiskeskus MEDIT koos digikultuuri teema-aasta meeskonnaga koostasid küsitluse, millega püütakse välja selgitada Eesti inimeste digikultuuri kasutusviise ja seda, kas pandeemiakarantiinis veedetud ajal sellele ka mõju oli.
Kogutud info saab üheks osaks aasta lõpus valmivast raportist, mis käsitleb Eesti digikultuuri hetkeseisu ja lähiminevikku anno 2020. Ettevõtmine on mõeldud nii digikultuuriaastat kokku võtma kui pakkuma materjali tulevikusuundade, ennekõike erinevate innovatsioonimeetmete ja kultuuripoliitikate planeerimisel. Küsitluse leiab siit.
Netiraadio
Platvormil netiraadio.ee, mille digikultuuriaasta ühe esimese suure algatusena aprillis käima lükkas, on Eesti muusikat kuulatud neli korda rohkem, kui selle aja jooksul Eesti raadiojaamades mängida jõuti. Kuulajate lemmikuteks on endiselt Eesti muusika kullafondi kuuluvad artistid. Kuna eriolukord on lõppenud ja muusikud saavad taas n-ö näost näkku kontserte anda, pole kanalis võimalik enam artiste toetada, kuid kuulamiseks on endiselt üle 40 000 muusikapala.
2020. aasta on Kultuuriministeeriumi poolt määratud Digikultuuri teema-aastaks. Digikultuuriaasta peakorraldajateks on neli organisatsiooni – Eesti rahvusraamatukogu, Eesti filmi instituut, muinsuskaitseamet ja Eesti rahvusringhääling.
Toimetaja: Victoria Maripuu