Eplik: autorite ühingu uue juhatuse unistus on viia muusikute tugisüsteem maailmatasemeni
Klassikaraadio saates "Suveduur" oli külas kolm Eesti Autorite Ühingu uue juhatuse liiget: Kirke Karja, Vaiko Eplik ja Virgo Sillamaa, kes rääkisid, millised on uue juhatuse tulevikuplaanid ning milliste probleemidega tänane autor silmitsi seisab.
Eesti Autorite Ühing sai nädal tagasi uue juhatuse, kuhu kuuluvad Jaan Jaago, Juko-Mart Kõlar, Kadri Sundja, Karl-Ander Reismann, Kirke Karja, Vaiko Eplik ja Virgo Sillamaa.
Stuudios olnud uue juhatuse liikmed tõdesid, et Eestis on autor olla hea. "Autor on olla privileeg. Autori positsioon on igal ühel küll erinev ja autorluse tagajärjed on samuti erinevad, kuid olla autor Eestis aastal 2020 on hea ja uhke tunne. Kindlasti on palju probleeme, kuid see on hoopis teine küsimus," kommenteeris äsja juhatuse esimeheks saanud Vaiko Eplik.
Praegu kuulub Eesti Autorite Ühingusse tuhandeid liikmeid. "See number on hetkel viie ja kuue tuhande vahel. Sinna nimekirja ei kuulu mitte ainult muusika autorid, vaid ka koreograafid, visuaalkunstnikud ja kunstnikud," lisas Eplik.
"Liikmete ja büroo vahelises suhtluses on olnud mingi lünk. On vähe autoreid, kes võtaks kätte ja kirjutaks neile või külastaks bürood, kui on mingi probleem. See võib lausa tähendada, et mõni autor jääb enda teadmatuse tõttu ilma autoritasudest. Selleks on vaja büroo ja liikmete vahelist suhtlust parandada," vastas Sillamaa küsimusele, kuidas ja kui hea on suhtlus Eesti Autorite Ühingu liikmete ning büroo ja juhatuse vahel ja lisas, et nüüd, kui nad on juhatuses, on nende eesmärgiks just suhtluse hõlbustamine.
Eplik leidis, et ühingu juhatuses ei olnud probleeme põlvkondade esindatusega ning liikmete vahetumine juhatuses peaks olema loomulik. "Juhatuses olid küll pikka aega ühed ja samad inimesed, kuid see ei tähenda, et nad midagi valesti oleks teinud. Meie eesmärk ei ole olla ühingu juhatuses oma elu lõpuni, vaid loodame, et kolme aasta pärast on juhatuse vahetumine tavaline ning liikmed on aktiivsed," kommenteeris Eplik ja lisas, et eelmise nädala sündmuse puhul oli kõige olulisem just see, et kunagi varem ei ole nii palju liikmeid olnud koosolekul kaasatud kui siis.
Väitega, et Eesti Autorite Ühingus puudub klassikalise muusika valdkonna esindus, Kirke Karja nõus ei olnud. "Meil on inimesi, kes on kokku puutunud selle valdkonnaga küllaltki sisuliselt ja põhjalikult. Minu meelest on olulisem probleem see, et miks meil ei ole esindatud kujutava kunsti, audiovisuaalkunsti ja koreograafia valdkonnad," rääkis ta.
Virgo Sillamaa leidis, et EAÜ tegevus ja autoriõiguste rakendamine muusikas ei ole selline ala, kus žanriline jaotus oleks asjakohane teema. "Õiguste ees on autorid võrdsed ning see ei olene sellest, mis laadi muusikat keegi kirjutab," kommenteeris ta ja lisas, et eelmisel nädalal toimunud koosolekul ei valitud inimesi žanriliste kuuluvuste järgi.
Kirke Karja kõneles, et EAÜ uue juhatuse esimesel koosolekul arutleti järgmiste aastate strateegiliste sihtide üle. "Üks oluline asi, millega kõik meist ka nõustusid, on tähelepanu pööramine teadlikkuse tõstmisele," ütles ta ning Eplik lisas, et omaenda liikmete harimine ja autorite teadlikkuse tõstmine mitte ainult õiguste vaid ka kohustuste osas, on ühingu normaalseks toimimiseks väga oluline.
Digiajastu kiire areng on ühingule toonud uusi väljakutseid. "Digirevolutsioon on muutnud kogu muusikasüsteemi. Üks suur väljakutse juhatusel on see, kuidas selles osas meie turgu järgi aidata. Praegu, olles ise nii autor, plaadi väljaandja, esitaja ja korraldaja, on suur väljakutse just see, kuidas tulla toime sellega, et füüsiliste formaatide müük on kadunud. Suured muutused on toimunud ka digikeskkonnas endas. Näiteks kümme aastat tagasi tuli korralikke laekumisi autoritele iTunes'i keskkonnast, kuid sellele järgnenud striimimise revolutsioon muutis jälle kõike – kahjuks mitte autori kasuks," selgitas Eplik ja rõhutas, et paljud probleemid peavad enne Euroopa tasandil lahenema, kui EAÜ käe külge panna saab.
Värsked juhatuse liikmed leidsid, et üldiselt läheb Eesti muusikal hästi. "Head muusikat tehakse. Muusikute seas on aina rohkem teadlikkust sellest, kuidas oma asja ajada ja kuidas teha seda viisil, et see oleks jätkusuutlik. Autor on oma äritegevuse juht ning peab teadma oma õigusi ning kohustusi," kõneles Sillamaa.
"Muusikas on viimase kümnendi jooksul toimunud suur demokratiseerumine. Tänu sellele, et enam ei ole vaja füüsilist produkti toota, laiali vedada ja turustada. On tavaline, et muusik peab täitma oma artistielus mitme inimese rolli. Meie EAÜs loodame olla neil partneriks, et artistil oleks kergem. On üsna selge, et meil ei ole enam lihtsasti eraldatavat globaalset ja lokaalset turgu muusikas ja sellises olukorras on rõõm tõdeda, et Eesti muusika on maailmatasemel. Meie unistus on viia Eesti muusikute tugisüsteem ka maailmatasemeni," lisas Eplik.
Toimetaja: Laura Pärnpuu
Allikas: "Suveduur"