Festivali lõppemine tekitab Halliku sõnul alati vastakaid tundeid. "Ühest küljest on lõpud rõõmsad, teisalt võiks loomulikult kõik veel edasi kesta. Seekord on minul festivali lõpuga oodata suurt pingelangust, sest kõigil korraldajatel, kes sellel aastal üritusi korraldavad, on lisapinge õlgadel. Kui on tegemist nädalase üritusega, siis säilib oht, et äkki jääb poole pealt katki," kõneles ta ja lisas, et kogu ürituse vältel on nad hoolega kontrollinud käitumisreeglite täitmist.

Suurte kultuurisündmuste toimumine on olnud kogu kevade ja alanud suve vältel küsimärgi all. "Arutasime korralduslikke küsimusi Paavo Järviga ja tegelikult oli meil ainult üks versioon. Ära oleksime ürituse jätnud siis, kui oleks saabunud reegel, et ühes ruumis ei tohi olla rohkem kui kaks inimest. Sellisel juhul oleks me festivali publikuni viinud interneti teel," rääkis Hallik.

Siiski pidi üritus kohanema mõningate muudatustega. Saalidesse on lubatud publikut vähem, kui tegelikult mahult võimalik oleks ning ka muusikud on pidanud distantsi hoidma. "Oleme muidugi pidanud olukorraga kohanema, kuid atmosfääri see muutnud ei ole. Publiku poolt tuleb iga kontserdi lõpus mõni südamlik tänusõna. Muusikute jaoks on sündmus isegi uhkem, sest paljude jaoks on tegemist esimese ülesastumisega üle nelja kuu," ütles korraldaja.

Elav muusika on tõeline privileeg. "Meie kunstivormi puhul on oluline see saalis sündiv erilisus, see keemia, mis hakkab kohapeal tööle muusikute ja publiku vahel. Heliruum, mis kontserdisaalis tekib on niivõrd eriline, et mõne muu meelelahutusvormi puhul on lihtsam ülekanda üle veebi – kogemusekadu on väiksem."

Hallik on öelnud, et Pärnu võiks lisaks suvepealinna tiitlile kanda ka suvemuusikapealinna tiitlit. "Pärnu kohta on juba 18. sajandi kirjutistes kirjas, kuidas muusikutele esinemise eest palka maksti. 19. sajandil toimetas linnas sümfooniaorkester, kes mängis Beethoveni sümfooniaid – muusikaelu oli juba sel ajal silmapaistev," rääkis ta ja lisas, et 19. sajandist alates on Pärnus olnud palju erinevaid orkestreid ning muusikatraditsioon on olnud tugev.

Pärnu Muusikafestivali korraldajatele on lisaks heale muusikale olulisel kohal ka festivali melu. "Melu loob muusikute jaoks festivali erilisuse. Muusikutel peab olema koht, kus peale kontserti kokku saadakse ja kus olulisi võrgustikke moodustatakse," sõnas Hallik ja lisas, et Pärnu Muusikafestivali vaimsus töötab ja kestab läbi aasta.