Paavo Järvi: Pärnu Muusikafestivali ärajätmine oli kõige viimane variant ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

Pärnus leiab praegu aset muusikafestival, mille kunstiline juht on Paavo Järvi. Klassikaraadio saates "Suveduur" rääkis maestro, miks tuli erilistest tingimustest olenemata kindlasti festivali korraldada, milline võlu peitub väiksemale koosseisule kirjutatud orkestrimuusikas ja tutvustas dirigenditöö tegelikkust.

Maailmas jäävad ära paljud muusikafestivalid, kuid Pärnu Muusikafestival siiski toimub. "Tõepoolest suurem osa festivalidest jäeti ära. Kuid see aasta toimub meie kümnes festival ja on üldse Pärnu festivalide viiekümnes juubel. Seda ära jätta oleks kohutavalt kahju. Mõtlesin, et teeme kasvõi väiksemas formaadis," rääkis Järvi ja tõdes, et tema arvates on üritust lihtne ära jätta, kuid tegelikult tuleb isegi sellistes rasketes situatsioonides püüda nii palju kui võimalik.

 "Teeme festivali nii nagu parajasti võimalik ning tingimustes, mis meile antud on. Ärajätmine oli meie jaoks kõige viimane variant," lausus ta.

Tundub, et Eesti olukord sellel raskel ajal on tunduvalt kergem kui mujal Euroopas. "Meie olukord on parem. Ainuke probleem on selles, et me ei tea, kuidas see viirus liigub. Me peame siiski realistlikud olema, kuid see ei tähenda seda, et elu peab seisma jääma," kõneles Järvi.

Praeguse olukorra tõttu pidi festival tegema nii mõnegi muudatuse. Mõned esinejad välismaalt ei saanud Eestisse lennata ning seetõttu tehti ümberkorraldusi ka repertuaaris. "See, et suured koosseisud ei saa mängida, ei muuda kuidagi festivali kvaliteeti. Väga palju head muusikat on kirjutatud väiksematele koosseisudele. Pigem on väiksemate koosseisude kasutamine toonud meile võimaluse mängida rohkem neile mõeldud muusikat, sest üldiselt valitakse esitamiseks pigem suurtele koosseisudele mõeldud loomingut," täpsustas ta.

Muusikud said koroonakevadel oma instrumentidega harjutada, kuid dirigendid olid nukramas seisus. "Dirigendid vajavad orkestrit, et harjutada. Samas põhiline töö, mida dirigent enamus oma ajast teeb, toimub üksinda laua taga. Ettevalmistus on dirigenditöös kõige olulisem. Laias laastus jaguneb dirigenditöö kaheks: üks on interpretatiivne töö, mida tehakse siis, kui oled laval orkestriga ja teine on pedagoogiline õpetamise töö, kus dirigent peab orkestrile loo selgeks õpetama. Mõnikord on dirigent hoopis eriti keerulises olukorras, kui peab orkestrit veenma tegema mingeid muudatusi ja traditsioone murdma," kirjeldas dirigenditööd Järvi.

Pühapäeval tuleb Pärnu Muusikafestivalil Eesti Festivaliorkestri esituses esiettekandele Tõnu Kõrvitsa uus teos, mis on kirjutatud just seda ettekandvat orkestrit silmas pidades. Esimene proov Eesti Festivaliorkestriga ei ole veel toimunud, kuid esiettekanne on mõne päeva pärast. "Tegemist on täiesti tavalise situatsiooniga. Meil on üldiselt kaks kuni kolm proovi ja siis on kontsert. See moment, kus me kõik koos hakkame esimest korda lugu läbi mängima, on tegelikult väga põnev ja natukene närviline ka – nagu uue lapse sünd," kirjeldas ta.

Toimetaja: Laura Pärnpuu

Allikas: "Suveduur"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: