Pea paarkümmend aastat on räägitud ühendkoolist, nüüd see lõpuks kerkib Tallinnas Õnnepalee kõrvale. Aadressil Pärnu maantee 59 algas hiljuti uue kooli ehitus. Tallinna Muusika- ja Balletikool on loodav riigikool, millega ühendatakse juulis 2022 kolm kooli: Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, Tallinna Balletikool ja Tallinna Muusikakeskkool.

Koos uue, 700 õppekohaga õppehoonega valmivad stuudio, sisehoov, õpilaskodu, ujula ja erialatööks tarvilikud harjutusruumid. Hoone autorid on arhitektuuribürood Atelier Thomas Pucher Austriast ning 3+1 Arhitektid ja T43 Eestist. Uue kooli sisu toetub haridus- ja teadusstrateegiale "Tark ja tegus Eesti 2035", ehituse ja sisustamise tarvis on vabariigi valitsus eraldanud 43 miljonit eurot.

Kolm kooli ühendatakse üheks superkooliks. Kolmest koolist erilisema õppevormiga on Tallinna Muusikakeskkool, kus alustatakse professionaalsel teel esimesi samme juba esimeses klassis ning lõpetajad saavad kõrghariduse omandamiseks astuda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse. Just muusikakeskkooli poolt ongi tõusnud murepilved, kas loodav ühendkool ikka suudab säilitada senise rütmi, õppeprotsessi ja klassikalise muusika järelkasvu. Millest on siis tekkinud segadus?

"Kui ühendatakse kolm kooli, siis kas koolid lähevad uude hoonesse täpselt sellisena nagu nad on? Kas kooliperede ühendamisest tekib uus energia?" küsis Aet Bergmann.   

Pärast hiljuti ilmunud arvamuslugu on Bergmanni poole pöördunud paljud kooliga seotud inimesed, õpetajad, vilistlased, lapsevanemad ja kultuuritegelased. Kõik on tema sõnul teadmatusest häiritud ja kardavad, et uue kooli ehitusega peab muusikakeskkool kõvasti sisu arvelt järeleandmisi tegema.

"See, et üks väike arvamuslugu toob sellise tagasisidelaviini ja nii paljud on minu poole pöördunud, osutab, et pildil kõik ikka päris õigesti ei ole," ütles ta. "Mulle tundub, et ma esinen praegu siin saates paljude inimeste nimel."

Bergmanni isa oli Tallinna Muusikakeskkooli üks asutajaist, kooli õppesüsteem ja ülesehitus on täiesti ainulaadsed ning Bergmanii sõnul vaadatakse mujal maailmas meie poole kadedusega.

"Millise hariduse loodav õppeasutus lõpetajale siiski annab?" küsib ta. "Igasuguste muusikagruppide pealetungi ja eri osapooli on palju, aga muusikakeskkooli loomine on olnud võimalik ikkagi tänu tarkadele otsustele."

Kas ka uues koolis kõigi kolme kooli eripära ja traditsioonid säilitada suudetakse? Mis on uue õppeasutuse sisu? Miks see teema nii vähe avalikkuse ees on olnud? Bergmann kutsub nii muusika- ja kultuuritegelasi kui kogu avalikkust üles diskuteerima - millist muusikaharidust ja millist klassikalise muusika õpetust Eesti vajab.

"Eesti Muusikanõukogu ei ole loodava uue kooli teemat pärast Eero Rauna koondamist enam arutanud, kuid kogu selle pika protsessi jooksul on muusikanõukogu korduvalt ja väga aktiivselt olnud kaasatud," lausus Henry-David Varema, kes isiklikul tasandil on teemadega väga hästi kursis.

"Muusikute maailm on karm, maailma konkurents kasvab pidevalt," teab Varema. "Pikaajalistele töökohtadele on sadade kandidaatide seas tohutu konkurss, nõuded muusikutele on ülikõrged. Noorte haridus peab vastama maailmakonkurentsi nõuetele, muidu pole neil oma erialal midagi peale hakata."

Tegevinterpreet ja pedagoog Varema rõhutab, et kooli on vaja, kuid paigas peab olema sellest saadav haridus. "Naljaga pooleks on ju räägitud, et balletiõpinguid võiks alustada seitsmeteistaastaselt, aga sellisel tasemel tantsijad ju lavale ei lähe," märkis ta. Varema on muusikukarjääri jooksul kokku puutunud erinevate haridussüsteemidega ja tema sõnul erinevad huviõpe ja kutseõpe olemuselt täiesti.  

Kuigi loodaval koolil pole praegu juhti, töötatakse kooliga iga päev.

"Sinna Pärnu maantee plangu taha ehitatakse moodsaim ja parim kool meie andekatele noortele, kellest peaks saama oma ala professionaalid ja tasemel järelkasv meie muusikutele ja tantsijatele," kinnitas Ruth Opmann. "Täna pole enam mõtet rääkida, kui palju uude kooli õpilasi mahub, sest projekt on lukku lükatud ammu ja ehitus käib. Praegu peame rohkem mõtlema kooli sisule."

Moodsaim kool andekatele noortele peaks suutma harida tipptasemel muusikuid ja tantsijaid, kuid millise hariduse loodav õppeasutus siiski annab? Mis on uue õppeasutuse sisu? Kui äsjalõppenud suvel vabastati töölt 2018 kooli asutamist ette valmistama valitud direktor Eero Raun ja tema ametikoht koondati, tuli see muusikaüldsusele halvaendelise ootamatusena.

Küsimusele, miks koondati loodava kooli juht Eero Raun, vastas Opmann lühidalt: "Ma ei pea seda teemat siin saates eetiliseks arutada."

Kooli moodustamise dokumente ei ole haridusminister veel allkirjastanud, sest Opmanni sõnul seda dokumenti pole ministrile veel esitatudki, enamgi veel - dokumentide menetlust pole veel algatatudki, kuid ette on valmistatud vastavad eelnõud.

"Meil on eesmärk, et kool saab moodustatud veel käesoleval aastal," kinnitas Ruth Opmann. Tema sõnul on kindlalt paigas kooli tegutsemise vorm, mis on sõnastatud kooli põhimääruses: põhikool, gümnaasium ja kutseõppeasutus tegutsevad ühe asutusena.

Saates arutleti muusikute hea hariduse olulisusest üldisemalt, karjääri kujundamisest kooliaastate jooksul ning sajast tuhandest harjutustunnist.