Teist korda toimunud RIBOCA paigutus 20 hektari suurusele tööstusalale, vahendas "Aktuaalne kaamera". Biennaal pidi avatama juba mais, kuid koroonakriis lükkas selle suve lõppu. Kehtestatud piirangud tekitasid ekspositsiooni ka auke, samas aga said teised tööd rohkem ruumi.

RIBOCA2 kuraator Rebecca Lamarche-Vadel kinnitas, et paljud lahendused on praeguse keerulise olukorraga diskussioonis, mitte ei püüa seda vältida. "Kogu näitusel võib näha töid, mis pole valmis, mis puuduvad, mis on muudetud, töid, mis pidid olema monumentaalsed skulptuurid, kuid mis on asendatud inimestega, kes neist räägivad, algupärased joonistused, mis on fotokoopiate kujul," sõnas ta.

Üks kohal olnud kunstnikke oli USA-st tulnud Bridget Polk, kelle installatsioonid tekkisid ja lagunesid vaataja silme all. Kunstnikule endale on see meetod keskendumiseks, samas võib seda võtta ka kui maailma tasakaalustamise katset. "Mõnikord ma tajun ka teatud ärevust pealtvaatajate poolt, et millal see kokku kukub, seega on see ka minu jaoks peegeldus sellest, mis maailmas toimub," tõdes ta.

Eesti kunstnikest oli esindatud Jaanus Samma nõukogude-aegsete kohtumispaikade fotosarjaga. Läti kineetilise kunsti suurkuju Valdis Cems sai aga tänu RIBOCA-le teostada 44 aasta taguse ulmelise suurprojekti Positron.