Hanna Linda Korp sõnas, et žüriitöös lähtusid nad paljudest kriteeriumitest. "Esiteks muidugi isiklikest maitse-eelistustest, olgu need nii subjektiivsed kui tahes, aga kriitika on ka paratamatult subjektiivne," ütles ta ja lisas, et samuti jälgisid nad, kas jõutakse mingi üldisema järelduse või sünteesini. "Suurema mõtteni, mis annaks lugejale hea tunde selle raamatu kohta ning paneks samas ka edasi mõtlema."

"Kriitikat ei ole võimalik objektiivselt hinnata, sest sellel on nii palju erinevaid funktsioone," tõdes Korp ja mainis, et ühelt poolt peab kriitik andma hinnangut, aga teisalt paigutama teose kirjandusajaloolisesse konteksti. "Seetõttu ei saa mingi hindamismaatriki järgi arvustust hinnata, aga samas saab uurida seda, kas inimene on jõudnud järelduseni, kas ta oskab sõnaga ümber käia ning kas arvustus on sidus tervik."

"Ma olen üsna kindel, et Ants Oras jääks nende nominentide arvustusega rahule," tõdes ta ja kinnitas, et kindlasti rõõmustaks Orast ka see, et nendel on teist aastat valikus ka mitteilukirjanduse ja tõlketeoste arvustused. "See muudab panoraami veel laiemaks ja näitab meie kriitikuid parimatest külgedest."

Korp rõhutas ka, et tänu noore kirjanduse ajakirjale Värske Rõhk on ka noorte kriitikute pealekasv väga hea. "Kindlasti ka tänu Müürilehele ja teistele väljaannetele, kus otsitakse nooremaid ja teiste kogemustega autoreid."