Andres Scholl kinnitas, et tema lauluoskus on segu loodusest antud häälest ja harjutamisest. "Kui tahad kiiresti joosta, siis sul peab olema sobiv keha, et joosta või kõrgele hüpata, sama on kontratenoriga," sõnas ta ja lisas, et kõige muu kõrval peab sul olema näiteks õige kõrianatoomia.

"Olen täiesti teadlik, et kui tuleksin täna kontserdile, olemata eales kuulnud kontratenorit, oleksin üllatunud ja küsiksin, miks see mees nii kõrgelt laulab," ütles ta ja tõdes, et on teatud ettekujutus, milline mees peaks olema. "Muidugi, kõrge häälega laulmine pole mingi mehelik macho-värk."

Scholl rõhutas ka, et õnneks pole tänapäeval enam kastraate, mistõttu ei oska ta ka neid kontratenoritega võrrelda. "See oli muusikaajaloo tume peatükk," kinnitas ta ja tõi välja, et veerand poistest, kes kastreeriti, surid hiljem tekkinud põletikku. "See pole ilus peatükk muusikaajaloos, aga tõi kaasa palju ilusat muusikat."

"Kui ma 30 aastat tagasi laulma hakkasin, oli kontratenor midagi ebatavalist," nentis ta ja ütles, et aegade jooksul on talt ka küsitud, et kas ta ikka saab lapsi või on temaga juhtunud mingi õnnetus. "See näitab aga pigem küsija ebakindlust, sest mina olen enda olemuses väga kindel."