"Aktuaalne kaamera" uuris, mis oli seekordse vabariigi aastapäeva lavastuse kandev mõte ja kuidas see sündis.

Teisipäeval, kui Paides alustati riigi sünnipäevakontserdi proove, kattus kogu linn paksu jääkoorikuga. Konstertetenduse proovid kestsid kolmapäevalgi kogu päeva ning pärastlõunal mängiti kõik veelkord läbi telekaamerate ees, et Kinoteatri lavastusmeeskonna mõtted saaksid õhtul kanduda televaatajani.

"Püüdsime mitte kasutada väga palju sõna, vaid mõelda kuidagi läbi mingi kujundi. Ja ühel hetkel meil selleks kujundiks sai mull. Seda osaliselt sellepärast, et me elame hetkel maailmas, kus pidevalt on vajadus olla mingi kaitsva mulli sees," rääkis Paavo Piik.

Eesmärk oli luua etendus, mis on rõõmus ja helge. Kasutati semiootik Juri Lotmani mõtet sellest, et kultuuri arengu peamine stiimul on erinevuste põkkumine, mis Piigi sõnul on tänases Eestis omandanud ideoloogilise varjundi.

"Et kas me oleme sallivad või kas meile meeldib, kui meil on erinevad inimesed, või meil peaksid olema ühetaolised inimesed ühiskonnas?" selgitas Piik.

Paide muusika- ja teatrimaja on üsna väike, presidendi vastuvõtt harjumuspärases formaadis sinna ära ei mahuks, kuid kontsertetenduse võõrustamisega ilma publikuta saadi hästi hakkama.

"Kohalik vastuvõtt on olnud küll nii soe ja toetav ja ootav. Mul on väga hea meel, et see aasta andis võimaluse sellel üritusel siia tulla," ütles lavastusmeeskonna liige Henrik Kalmet.

Kalmeti sõnul lavastajad arvustajaid ei karda. "Kuna sel aastal on neid elemente, mida selles päevas arvustada, natuke vähem, siis me peame ikkagi olema julged, astuma ette ja võtma lavastusega selle terviklöögi enda peale, mida arvustada. Ja ma loodan, et seda me vähemalt oleme pakkunud," sõnas ta.