Video | Rahvusraamatukogu emakeelepäeva konverents "Eesti keele elujõust"

{{1615535460000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Toomas Hendrik Ilves. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Rahvusraamatukogu iga-aastasel emakeelepäeva konverentsil uuriti, kuidas räägivad päris Eesti inimesed, milline on noorte keelekasutuse mõju keele jätkusuutlikkusele ning millised on üldse eesti keele perspektiivid 21. sajandil. Konverents toimus virtuaalselt ning seda oli võimalik otseülekandes jälgida ka ERR-i kultuuriportaalis.

Konverentsil esinenud president Toomas Hendrik Ilves sõnas, et eesti keel on pidevas muutumises ja meie kohus on ise luua uusi sõnu, kuna vastasel juhul laename me need tuleviku tarbeks võõrkeeltest.

Keele järjepidevuse erinevatele tahkudele keskenduvad virtuaalkonverentsil lisaks presidendile ka Eesti Keele Instituudi leksikograaf ja Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss, Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Calista Krass, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kaasprofessor Tiit Hennoste ning kirjanikud Andra Teede, Justin Petrone ja Karl Martin Sinijärv.

Kava:

11.00—11.10 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo avasõna 

11.10—11.40 Sõnaustamine 
Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016  

Sõnause ehk sõnaloomevõistluse ellu kutsunud president Toomas Hendrik Ilves kõneleb sõnast ja selle austamisest ehk sõnaustamisest. Keskendudes keele loomulikule tekkimisele ja tarvilikule tekitamisele Aavikust arvutikeelteni, ladinast libelobani. Eeskätt sellele, kuidas me kõik alateadlikult keelt loome – ja kuidas me tohime seda ka teadlikult teha. Muutuv aeg ja uued asjad tahavad muutuvat keelt ja uusi sõnu. Eesti keeles on seda alati tehtud – juba Aaviku-isand tõi meile "relva", "mõrva" ja "armastuse" – lisagem meiegi keelele oma kihistuse. 

11.40—12.10 Limukas või Kuningas? Eesti perekonnanimede püsivusest  
Fred Puss, Eesti Keele Instituudi leksikograaf, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja 

Eestis on olnud ilusaid ja vähem ilusaid perekonnanimesid, kuna nimede valik pole ajalooliselt olnud nimekandjate enda teha. Ettekandes uuritakse positiivse ja negatiivse varjundiga perekonnanimede püsivust alates nende tekkimisest kuni 1940. aastani. Kas nimede tonaalsus mõjutas nende muutumist, hääbumist või hoopis kasvu ning mis oli nimede hääbumise põhjus? 

12.10—12.40  Kuidas siis normaalsed inimesed üldse räägivad?  
Andra Teede, kirjanik 

Milliseid valikuid peab tegema autor, kui kirjutab dialoogi eri vanuses, eri elualadelt ning vahel isegi eri aegadel elavate tegelaste suhu. 

12.40—13.10  Angloeestlased 
Calista Krass, Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient 

Kuna keeled järjepanu arenevad ning seda arengut suunavad eelkõige keelekasutajad, on paslik küsida, milline roll on noortel eesti keele kujundamises. Ettekanne keskendub noortele iseloomuliku keelekasutuse ning seda mõjutavate asjaolude analüüsimisele. Lisaks spekuleeritakse, milline on noorte keelekasutuse mõju eesti keele jätkusuutlikkusele.  

13.10—13.40  Inglise keel: sõber või vaenlane? 
Sõprus- ja vaenusuhete üle vestlevad kirjanikud Karl Martin Sinijärv ja Justin Petrone. 

13.40—14.10 Elame veel!   
Tiit Hennoste, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kaasprofessor  

Eesti rahvus on keelerahvus. Keel on keeruline süsteem, mille elujõu annab muutumise ja püsimise ühtsus. Eesti rahvuse elujõu põhjaks on eesti vaimukeelte elujõud. Vaimukeeled on kirjanduse, hariduse, teaduse ja usu keel. Milline on eesti vaimukeelte püsimise ja muutumise seis 21. sajandil? 

Emakeelepäeva kõnejuht on kirjanik Karl Martin Sinijärv. 

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: