"Helikaja" uuris, kuidas läheb eesti kultuuril praegu laias maailmas

Foto: Jaak Arendi

Sel nädalal jõustusid Eestis veelgi rangemad piirangud kroonviiruse leviku tõkestamiseks. Kultuurielu on mõneks ajaks taas pausil. Kuidas elab aga eesti kultuur täna laias maailmas ning kas ja kuidas toimib üleilmse pandeemia taustal riikidevaheline kultuurikoostöö, uuris Klassikaraadio saade "Helikaja".

Eesti kultuuri tutvustamisega välisriikides ning rahvusvahelise kultuurikoostööga tegeleb võrgustik, mille olulisteks liikmeteks on Eesti kultuuriesindajad mitmes välisriigis. Kultuuriesindajate ehk Eesti välisesindustes töötavate erialadiplomaatide peamiseks ülesandeks on eesti kultuuri tutvustamine asukohamaal ning kahe maa vaheliste kultuurisuhete edendamine ja hoidmine.

"Helikaja" võttis helisilla vahendusel ühendust Helsingi, Berliini, Brüsseli, Moskva, Pariisi, Londoni ja New Yorgiga.

Eesti kultuuriesindajana Helsingis töötab alates 2015. aasta detsembrikuust Anu Kippasto, kes meenutas, et nüüd on möödas peaaegu aasta sellest, kui Soome lukku läks ja tegelikult ei olegi seal piiranguid täielikult maha võetud: "Sellist kultuurielu, nagu Eestis toimus suve jooksul või sügisel, seda ei ole ka Soomes olnud ja praegu on ka kõik kultuuriasutused praktiliselt kinni."

Soome ja Eesti omavahelised kultuurisuhted on väga tugevad. Kippasto sõnul on need niivõrd seotud, et teinekord ei panegi tähele, kummal poolel kultuuritegevus aset leiab. "Võtame näiteks eesti ja soome film – eesti film on soome filmi ja filmitegijatega nii läbi põimunud ja samuti ka meie filmitegijad-kunstnikud käivad soome filmides tegemas tööd, et ega siit isegi koroona ei võta seda koostööd. Ja ma arvan, et see on ka mujal niiviisi," leidis Anu Kippasto.

"Saksamaal, ja Berliinis siis loomulikult ka, on terve kultuurielu peatunud tegelikult alates novembri algusest," ütles 2016. aastast Berliinis Eesti kultuuriesindajana töötav Merit Kopli. Veel enne pandeemiat toimus Saksamaal iga nädal umbes 3-4 eesti kultuurisündmust ning sageli ei jõudnud kõiki neid ühe päevaga külastadagi. Nüüd on kultuurielu vaibunud ning aasta jooksul on kultuuriesindajal olnud võimalus partneritega erinevaid suhteid tihendada. "Eelkõige oleme teinud praegu ettevalmistusi kõikideks festivalideks, mis tulemas. Ja mida ka ei ole koroona takistanud, on raamatute tõlkimine. Väga palju raamatuid on tõlgitud eesti keelest saksa keelde. Kirjanduse osas läheb tõepoolest kohe väga hästi – nii head aastat nagu ei mäletagi," kommenteeris Kopli.

Tänavu tähistavad Eesti ja Belgia 100 aastat diplomaatilisi suhteid. Kultuuriesindajate kohtadest ongi kõige pikema ajalooga Brüssel. Ajalooliselt on kultuurikontaktid kahe riigi vahel veelgi pikemad, madalmaade kunst on ju mõjutanud kogu Euroopat, sealhulgas ka Eesti kunstnikke.

Eesti kultuuriesindajana Brüsselis EV Alalises Esinduses EL juures töötab alates 2020. aasta augustist Kadri Jauram. Brüsseli esindaja ülesannete hulka kuulub lisaks kultuuriesindaja tavaülesannetele Eesti huvide esindamine Euroopa Liidus Kultuuriministeeriumi pädevusse kuuluvates küsimustes. "Sellest aastast alates algas Euroopa Liidus uus eelarve ajaraam ja eelmise aasta teine pool oli sellesmõttes väga tihe, et kõikide valdkondade rahastamine tuli kokku leppida ja loomulikult oli kultuur ka üks nendest valdkondadest, kus me rahadest rääkisime ja kus siis kultuurist rohkem räägiti Euroopa Liidu tasandil," selgitas Jauram.

Prantsusmaal ei ole kontserte, etendusi, kinoseansse toimunud juba novembri algusest ja hetkel ei ole valitsus andnud ka mingeid konkreetseid lubadusi selle osas, millal kultuuriasutused taas oma uksed avada võiksid. "Avatud on raamatukogud, arhiivid, raamatupoed ja galeriid ja see väljendub ka eesti kultuuri esindatuses praegu Prantsusmaal ehk siis selle aasta algusest alates oleme avanud neli näitust ehk siis tegeleme sellega, mida praegu saab teha," ütles Eike Eller, kes töötab Eesti kultuuriesindajana Pariisis alates 2020. aasta augustist.

Eesti kultuuriesindajana Moskvas töötab alates 2014. aastast Dimitri Mironov. Venemaal on küll kultuuriasutused lahti ja üritused toimuvad, ent peamiseks probleemiks on see, et riigipiir on kinni ja eesti muusikute kontserditegevust näiteks korraldada ei saa. "Samas on näiteks viimase kahe kuu jooksul olnud hästi aktiivne näitusetegevus. Veebruaris avati koguni neli näitust," ütles Mironov.

Inglismaal on detsembrikuust kuni tänaseni kõik kultuuriasetud suletud. Üleilmse pandeemia kõrval on seal teiseks väga aktuaalseks teemaks Brexit. "See aasta on olnud muidugi väga eriline ja on olnud ühtepidi väga värskendav paus, sest on pannud asjadele teistmoodi vaatama ja on olnud ka väga arendav, sest on tulnud teha asju teistmoodi ja leida loovaid lahendusi," ütles 2015. aastast Eesti kultuuriesindajana Londonis töötav Kersti Kirs. Ta lisas, et praegune vaikuse aeg on ka hea võimalus uute kontaktide taasloomiseks: "Ma võiks isegi öelda, et uute kontaktide loomiseks on praegu väga soodne aeg seepärast, et inimesed, kes on varem olnud ülihõivatud või kellele ei ole olnud võimalik maha müüa mingeid uusi ideid, nende vastuvõtlikkus on praegusel ajal ikka kordades suurem kui varem."

Ka New Yorgis on möödunud aasta eriolukorra algusest. 2017. aastast Eesti kultuurireferendina New Yorgis töötav Jaanika Peerna ütles, et üks olulisemaid märksõnu sellest erilisest aastast on olnud "koostöö" ning mitmed projektid on sündinud koostöös Euroopa kultuuriesindajatega. "Kultuur on ikka suhteliselt kehvas olukorras siin sellesmõttes, et kultuuril ei ole sellist esmavajaduse staatust siin maal. Kultuur on ikkagi väga palju erakätes ja erainitsiatiivil," lisas Peerna.

Saate toimetaja on Johanna Mängel.

"Helikaja" on eetris laupäeviti kell 9 ja kordub pühapäeval kell 12.

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Allikas: "Helikaja"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: