Telefonietendus "Kuuluvusharjutused" saab alguse käiguga pakiautomaadi juurde. Iga etendusele pileti ostja saab pakiautomaadist ümbriku salapäraste piltidega.

"Ümbriku sees on omakorda neli väikest ümbrikku ja iga ümbriku peal on telefoninumber ja kellaaeg ja ümbriku sees on fotod. Ja kui inimene helistab, siis ta saab juttu puhuda nende fotode omanikega," rääkis etenduskunstnik Barbara Lehtna "Aktuaalsele kaamerale".

Fotode omanikud, kes telefonikõnedele vastavad, on küll esineja rollis, kuid tegemist ei ole näitlejatega.

"Meil on 16 trupiliiget, 16 väga toredat Eestimaal elavat inimest. Meie jaoks oli väga oluline, et meil oleksid võimalikult erinevad inimesed – et oleksid liberaalse maailmavaatega, aga ka olulisemalt konservatiivsed inimesed. Iga publiku liige saab neist rääkida neljaga ja näeb nelja inimese fotosid," selgitas Lehtna.

Telefonis kuuldavad lood ei ole ette salvestatud. Iga fotoomanik räägib kuulajale omaenda isikliku loo .

"Meie kesksed teemad on kogukond ja kuuluvus ja mälukultuur. Need lood on hästi erinevad, ka inimesed on erinevad. Kõige noorem on 20, kõige vanem 74, on mehed ja naised, kõik ei ole eestlased, aga elavad Eesti pinnal ja räägivad eesti keelt. Seega ka need lood kuuluvusest ja kuuluvustundest on küllaltki erinevad," ütles Lehtna.

"Ma ütleks, et võib olla need lood on pehmelt struktureeritud, aga see on ikkagi teater ja teater on elus asi ja igasuguseid asju võib juhtuda seal telefonitoru otsas," lisas ta.

Lavastaja usub, et nii ebatavaline lavastusvorm kui ka teemad, millest räägitakse, sobivad praegusse aega hästi.

"Me võime väga erinevalt maailmast aru saada, aga kui meil on miski, mis meid seob ja aitab kultuurikihi auke lappida, siis see on väga hea," märkis Lehtna.