"Muidugi Chadwick Boseman oleks ka võinud saada, aga praegu, kui oleks Bosemanile antud see Oscar, siis see oleks mõjunud kuidagi tagantjärele hauda kaasa pandud tunnistusena," rääkis Karjatse "Vikerhommikus".

Ta lisas, et Bosemanile auhinna andmine oleks olnud ka kui poliitiline märk, ent filmiakadeemia otsustas hinnata siiski näitlejameisterlikkust ja poliitika kõrvale jätta.

"Seda ju filmiakadeemialt ikkagi oodatakse, et ta teeks neid kunstilise põhjendatusega valikuid, mitte ainult poliitilisi valikuid. Eks ka kultuuripoliitilisi valikuid peab kogu selle nimekirja juures tegema nii või naa, et kõik aasta jooksul olulised filmid saaksid ära mainitud ja need valikud, mis siin praegu on – mul ei ole etteheiteid," sõnas Karjatse.

Põrujatest tõi Karjatse välja Netflixi toodangu, mis sai 36 nominatsiooni, ent mis pälvis vaid seitse auhinda. Nendest 36 nominatsioonist kümme läks filmile "Mank", mis lõppude lõpuks võitis aga kaks auhinda.

""Mank" ei olnud selline film, mis laiemale vaatajaskonnale väga meeldiks. Ta oli küllakti veniva narratiiviga ja suhteliselt igav vaatamine, aga muidugi ta oli tänuväärne selle poolest, et tõi esile ühe filmiajaloo aspekti," märkis Karjatse, viidates sellele, et "Mank" jutustab loo stsenaristist Herman J. Mankiewicz.

Samas mainis ta, et tal on väga hea meel, et Rumeenia dokumentaalfilm "Collective" kandideeris Oscarile nii parima dokumentaalfilmi kui ka parima võõrfilmi kategoorias. Olgugi et film kummaski kategoorias ei võitnud, annab Karjatse sõnul filmi kahe kategooria nominatsioon lootust ja indu ka Eesti filmitegijatele.

"Sellised hüpped mingist väikesest filmiriigist, et nad jõuavad nii suure nominatsioonini – need on väga toredad," märkis Karjatse.