Mikk märkis, et tunneb hästi Kerge tegevust just Estonias ja tegi aja jooksul temaga mõningaid asju ka koos. Eriti tugeva mälestuse on talle jätnud Kerge töö balletilaval.

"Ago-Endrik Kerge oli kõige elegantsem prints Estonia balletilaval. Seda enam nüüdne põlvkond ei mäletagi. Kui ta oli Helmi Puuri partner "Romeo ja Julias" ja "Luikede järves" – see oli midagi erilist," meenutas ta ERR-ile.

"Tol ajal ei olnud meie balletikooli tehniline ettevalmistus muidugi Suure teatri või Peterburi Maria teatri tasemel, aga Ago-Endrik oma elegantsi ja sisulise lähenemisega võitis tähelepanu mitte ainult Tallinnas, vaid ka meie külalisetenduse ajal Helsingis."

Mikk rääkis, et mäletab eredalt ka Kerge lavastatud Kitzbergi "Kosjasõitu", mille ta tegi koos oma Panso-kooli kaaslastega. Aga Panso-kooli ja balletikooli kõrval oli ta väga andekas ka ooperilaval.

"Sentsatsioon tol perioodil oli Abrahami "Savoy ball" 1982. aastal, sest see oli menu mõttes enneolematu, ja Kerge suutis jälle oma elegantsi ja väga hea maitsega teha selle loo vastuvõetavaks kõikidele teatrikülastajatele."

Hingeline ja väljenduslik saavutus Kerge balletiartisti karjääris on Miku hinnangul ka Ülle Ullaga tantsitud Raveli "Bolero" ja Kerge oskus pärast sellist rolli lülituda Peremehe-karakterisse Tubina "Kratis" annab tunnistust Kerge mitmekülgsusest ja andekusest.

"Ballett, sõnadraama, operett, varietee – ta tundis ennast igal pool väga kindlalt. Tema jalajäljed on kõikides Eesti teatrites, eriti veel Vanemuises, kus ta oli teatri kunstiline juht mitmed aastad."

Ta tõdes, et ei ole palju inimesi, kes suudaks end sellise mitmekülgsusega Kerge kõrvale ritta võtta ja usub, et Kerge tööalase stiili võikski kokku võtta sõnaga "elegants".

"Vaadates teda balletietenduste rollis ja ka "Savoy ballis" või Kanderi "Kabarees" või Mozarti ooperi "Müüdud mõrsja" lavastajana, siis tal oli ilus stiilne ja elegantne joon, mis jääb enamustes tema lavastusest ja teatrirollidest meelde."

Mikk märkis, et iga inimene, kui ta jätab endast maha pagasi nagu Kerge, on ere isiksus. "Aga nagu ütles üks kuulus prantsuse laulja – terve Père Lachaise'i kalmistu on täis asendamatuid inimesi, aga elu läheb ikka edasi."

Kuigi persooni kui sellist ei saa Miku sõnul keegi asendada, siis Kerge-sugused majakad teatrielus jäävad just püsima nende isiksuste näol, keda nad on kehastanud, selgitas ta.

"Igast inimesest jääb järele suur igatsus ja tühjus, aga elu kahjuks ei jää seisma. Suures pildis on ikkagi Endrik Kerge tõesti väga mitmekülgne ja loominguliselt rikas isiksus," lisas Mikk.