Maskilavastuse "Madame Brigitte" osatäitja: sõnadeta saab väga palju edasi anda
Kellerteatri uue omanäolise lavastuse "Madame Brigitte" peaosatäitja Sandra Lange tõdes, et on alati olnud füüsilise teatri austaja ning usub, et sõnadeta saab laval palju edasi anda.
Sõnadeta maskikomöödia "Madame Brigitte" räägib kroonilisest üksildusest. "See on lugu naisest, kes elab üksinda. Ta tõenäoliselt eirab või katsub mitte näha iseenda üksinda olekut üksindusena ja on teinud argipäevast lõbusa äraolemise," rääkis monotüki osatäitja Sandra Lange. "Samas on tal üsna suur igatsus ja valu sellest, et kedagi tema kõrval ei ole. See on ühe tegelaskuju sisemine heitlus selle vahel, kas olla üksinda ja mõelda, et kõik on justkui hästi, või siis nentida endale, et mu süda igatseb küll kedagi, aga selleks, et kaaslast või sõpra leida, tuleb kodust välja minna ja julgeda suhelda."
Soile Mäkela lavastus kulgeb ilma sõnadeta, taustaks Siim Aimla loodud muusika. Lange rääkis, et ongi alati pigem füüsilise teatri austaja olnud. "Minu teatri- ja näitlejatee on pigem kulgenud visuaalse ja füüsilise teatri maailmades, kus info antakse edasi läbi piltide ja liikumise. Minu jaoks see ongi teater. Olen üsna vähe sõnateatri peal olnud," selgitas Lange.
Lange ütles, et ka sõnadeta on võimalik paljut edasi anda. "Kuna suur osa minust on kunstnik, siis meeldib mulle luua visuaalseid maailmu ja füüsilise liikumisega end väljendada. Öeldakse ka, et 70 protsenti infost on sõnatu, nii et ma usun, et ilma sõnadeta saab väga palju edasi anda."
Lavastuses on Langel mask, mis erinevalt tavaliselt teatris kantavatest maskidest katab hoopis näitleja näo alumist poolt. "Kui õppisin Belgias füüsilist teatrit, siis avanes võimalus töötoas ehitada selline mask," meenutas ta. "See oli kirglik protsess ja see sündis kiiresti, teised tegid nädala ja mul oli Brigitte kahe päevaga valmis ja jäin siis ootama hetke, kui saan ta lavale tuua."
Lange rääkis, et Brigitte'i tegelaskuju sündis justkui ise. "Kui mask läheb ette, siis ta hakkab kohe läbi minu kõnelema, leiutan kehahoiaku, mõttelaadi, rütmi sellele maskile. See pole mõttetasandil tegevus, vaid tunnetuslik ja see on hästi põnev."
Nii sündis ka terve lavastus. "Sellel polnud dramaturgiat ega baaslugu, vaid kui saime kokku ja lasime maskil ruumis toimetada," meenutas Lange. "Minul oli mask peas ja Soile Mäkela andis kohalolule võimaluse, et mis hakkab läbi minu sündima. Seda ma ka taotlesin ja tahtsin, et materjal ilmneks läbi improvisatsiooni, mitte oleks enne valmis kirjutatud, ja nii meil tegelikult õnnestus see materjal ka luua."
Toimetaja: Kaisa Potisepp
Allikas: "Delta", intervjueeris Piret Kooli