Tallinna vanalinna serval asuva Kellerteatri repertuaar koosneb ennekõike põnevikest ja müsteeriumidest. Helsingis asuv Metamorfoos teater keskendub füüsilisele teatrile, lavastaja Soile Mäkelä eriline tugevus on töö teatrimaskidega. Kahe teatrikompanii koostöös sündis groteskne maskiteatri monotükk "Madame Brigitte", mis jutustab ilma sõnadeta loo üksilduse eest põgenevast daamist.

""Madam Brigitte" on komöödia igatsusest teise inimese järel," rääkis Metamorfoosi Teatteri lavastaja Soile Mäkela. "Meie näidendil on tõsieluline taust, veidi nukker ja traagiline, aga me üritame sellest teha komöödia, kuidas Madame soovib enda kõrvale leida teist inimest."

"See tegelaskuju sündis Belgias, kui ma asusin ja õppisingi füüsilist teatrit," rääkis näitleja Sandra Lange. "Ma olin väga inspireeritud Belgia ühiskonnast, sest puutusin seal kokku teatud klassi inimestega, kes minu jaoks mõjusid mulle kui heaoluühiskonna stereotüüpidena. Inimesed, kes on elu aeg veini nautinud ja juustu söönud, nende mured ja teemad on nii teistsugused. See inspireeris mind looma Brigitte'i, kes teabki ainult elu nautimise poolt."

Lange on teatrimaske loonud juba üle kümne aasta ning nende valmistamise kunsti õppinud oma ala meistritelt.

"Tavaliselt katab poolmask ülemise osa näost, mis jätab suu vabaks, et näitleja saaks oma häält ja suud kasutada. Meil on vastupidine olukord," rääkis Mäkelä. "Sandra peab vaid oma silmade ja kuludega näitlema. Aga sellest muidugi ei piisa. Vaataja ei mõistaks loost midagi, kui Sandra vaid kulmukarvu liigutaks. See tähendab, et ta peab kogu kehaga lugu jutustama."

"Mask on hästi hea vahend, millega sa hästi kiiresti võid midagi groteskset ja jõulist ja teistsugust teha. Minu jaoks ta on võimendaja," tõdes Lange.

Sõnadeta monotükis on muusikal ja helitaustal hindamatu roll. Lavastuse helilooja on Siim Aimla, valguskunstnik Rene Topolev.