Marta Boan nimetab metalliga töötamist oma mugavustsooniks, ent pandeemia-aasta andis talle aega tegeleda uurimistööga ning oma mugavustsoonist välja tulla: näitusel on esmakordselt eksponeeritud ehted, mis on portselanist, polüuretaankummist, silikoonist ja vaigust.

"Minu idee sellel näitusel on töötada ühe vormi ja ühe värvi, aga erinevate materjalidega, väga lihtsate vormide ja ideega. Tahtsin näha, mis juhtub, kui luua üks vorm kahest vastandlikust materjalist," rääkis kunstnik. "Mõtlesin valgest kui alusvärvist. Ja valge tähistab vähemat.  Püüan alati vähemaga hakkama saada. Loodetavasti on see õnnestunud. Valge on vähemast vähem."

Boan kasutab oma loomingus palju geomeetrilisi kujundeid, sest enda sõnul püüab ta luua lihtsaid asju. "Geomeetria on kunsti alustala. Asi pole minus. See on osa loodusest. Geomeetria on olemas juba taimede kasvumustris."

"Mulle meedib oma ehteid kanda ja saada vastukaja, aga kõige erilisem on just loomeprotsessi läbi elamine," ütleb Boan.

Eestiga seovad Marta Boani õpingute ajal loodud kontaktid ja hingelähedus siinse loodusega. 2009. aastal oli Boan üks Tallinna rakenduskunsti triennaali võitjatest. Aastal 2010 korraldas koos keraamiku ja disaineri Raili Keviga näituse "oOo.o.oOo" HOP Galeriis.

Näitus "Kanda või mitte kanda" jääb avatuks 19. septembrini.

Vaata intervjuud täismahus: