Kaitsevägi on orkestri ülalpidamiseks kulutanud seni 1,15 miljonit eurot aastas. Muudatuse järel väheneb orkestrile antav riigi toetus poole võrra. Praegu on orkestril 42 liiget, tulevikus jääb neist alles 33, kellest 30 on orkestrandid, kaks dirigendid ning üks logistik-asjaajaja.

Saan märkis. et olukord, kus kaitseväe orkestri baaseelarve väheneb poole võrra ja suurem osa orkestrante hakkab tööle osakoormusega, pole mingisugune lahendus ja kaugeltki mitte lõpplahendus küsimusele kaitseväe orkestri tuleviku kohta.

"Sinna juurde on kirjutatud veel ilus fraas, et võimalik on hakata omatulu teenima, Seda ei ole veel kuskil välja öeldud, et kaitseministeerium kavatseb hakata orkestrit müüma riigile. Ei kujuta ette, kuidas riik hakkab riigilt ostma, aga selline variant on ehk kaitseministeerium kavatseb müüa riigikaitset riigile."

Ta täpsustas, et mitte suurem osa kaitseväe orkestri pillimehi ei jää tööle osakoormusega, vaid kõik jäävad tööle osakoormusega. "See tähendab, et kõik on poolel palgal, mis tähendab, et pered kaotavad toitja." Ta lisas, et sellest tekib tõenäoliselt tohutu kaadrivoolavus, sest kes ikka tahab poole kohaga tööle jääda.

"Samas see pool kohta eeldab seda, et sa kuskil väga teist kohta pidada ei saa, sest kui riik ütleb, et mul on sind nüüd vaja ja sa ütled, et ei saa, sest mul on teises kohas praegu töö – selline orkester ei saa eksisteerida. Ta tuleb kokku siis, kui ta saab, mitte siis, kui kutsutakse kokku."

Saan tõdes, et ta ei kujuta ette, kuidas orkester sellisel kujul toimima hakkab. Kui kellelegi, siis muusika- ja teatriakadeemia tudengitele võiks selline vorm sobida. "Muusikaakadeemia tudengid saavad natuke lisaraha teenida. Aga kuna see on tsiviilorkester, siis me võib-olla näeme varsti seal mõnda hiinlast või mõnda Aafrika-meest, kes on tulnud Tallinnasse õppima."

Tema hinnangul ei ole lahendatud ühtegi küsimust peale selle, et riik on otsustanud, et poolest rahast aitab kaitseväele küll. "Siin saab tõmmata paralleeli riigikoguga – milleks teile 101 liiget, kui lihthäälteenamuse puhul võiks olla ka kolm inimest saalis – 2 : 1 on ka võit. Kui on vaja täishääletust, kutsume ülejäänud ka kokku, aga ehk ülejäänud võiksid töötada poole koormusega."

Samas selles, et orkester kokku saadakse, Saan ei kahtle. "Sellest tuleb haltuurakamp. Ma saan natuke lisa teenida kuskilt ja teen nii palju, kui jaksan ja vaatan, kuidas saab. Aga sellist teovõimelist kollektiivi nagu see siiamaani oli, kindlasti ei tule ja tase langeb väga palju allapoole."

Ta lisas, et kuivõrd politsei- ja piirivalveorkestri saatus on veel lahtine, võib Eesti varsti täis olla töötuid muusikuid. "Väga hirmus aeg ootab ees." Saan tunnistas samas, et üks võimalik lahendus oleks politsei- ja piirivalveorkester ja kaitseväe orkester kokku panna ja moodustada vähemalt üks teovõimeline ja suur orkester.

"30 on häbematult vähe ja neistki pooled on osakoormusega, et reaalselt 15–16 inimest orkestris esinemistel, sest rohkem lihtsalt ei saa. Rohkem ei ole raha." Ta tõdes, et muudatuse avalikustamise järel ei näe ta motivatsiooni tegutsemiseks mitte kelleski – ei juhtkonnas ega muusikutes.

Saani hinnangul peaks valitsus võtma vastu otsuse, et sellist asja ei tohi lõhkuda ja riik vajab sellist kollektiivi ja mitte poole koormusega.